Videote tüübid

Videosid võib jaoks salvestada erinevalt. Näiteks võivad videotel kuulajateks olla õppijad, näidatakse ainult õppejõu nägu või lisaks ka esitlust, näidatakse teksti ilmumist pliiatsiga ekraanil või paberil. Konkreetsest eesmärgist lähtudes võib salvestada erinevate teemade jaoks eri tüüpi videosid.

Vastavalt uuringutele on efektiivsemad ja õppijaid haaravamad videoloengud:

• slaidid koos õppejõuga, mitte ainult slaidid ja audio;
• personaalsemas keskkonnas vabamas õhustikus loodud videod;
• kus õppejõud räägib võrdlemisi kiiresti ja entusiastlikult, mitte aeglaselt ja monotoonselt;
• kus kasutatakse nutitahvlile või pabertahvlile kirjutamist, mitte slaide.

NB! Interaktiivne videopuu tutvustab videote erinevaid tüüpe ning nende näiteid: http://etu.ut.ee/2017/videopuu/

1. Videoloeng, kus õppejõud ilma või koos slaididega esitab materjali

• Õppejõu arvuti taga salvestatud loeng (“Primaarsed peavalud” https://www.uttv.ee/naita?id=17775)
• Auditooriumis salvestatud tavaline õppetöö koos õppijatega (“Raha, rahasüsteemid ja pangad” http://www.uttv.ee/naita?id=7083)
• Stuudios salvestatud loeng, tavaliselt ilma õppijateta (“Overview of international energy markets” https://www.youtube.com/watch?v=9lT-opHzfLo)
• Õppejõu töökabinetis, temaatilises keskkonnas (nt bioloog metsas, füüsik laboris) või auditooriumis, tavaliselt ilma õppijateta salvestatud loeng (“Rahvusarhiiv” http://www.uttv.ee/naita?id=20857)

Tavalise auditoorse õppetöö salvestamisel on rohkem taustamüra, video vaatajal ei teki tunnet, et õppejõud räägib talle, kuna õppejõud ei vaata kaamerasse, liigub rohkem ja on vahepeal õppija poole seljaga. Auditooriumis pole tegevus väga etteplaneeritav – ikka tuleb üllatusi. Samuti on auditoorne loeng oluliselt pikem kui MOOCi jaoks vajalik video ning selle kunstlikult lühemaks monteerimine on väga töömahukas ja lõppkvaliteet halvem kui spetsiaalselt lühikest videot salvestades. Võib tunduda, et auditoorse õppetöö videote salvestamine on õppejõu jaoks kõige lihtsam ja mugavam, kuid siis on videotehnikute töömaht väga suur ning selliseid videosid peetakse õppimiseks kõige halvemaks variandiks.

2. Juhend/demonstratsioon, kus samm-sammult näidatakse mingi probleemi lahendamist

• Ekraanivisioonid, kus on salvestatud arvutiekraanil toimuv ning õppejõud räägib juurde videona või audiona (“Matlab – control flow commands” https://www.youtube.com/watch?v=5xILrFHuqKk&feature=youtu.be)
• Stuudios või auditooriumis ilma õppijateta salvestatud video, kus õppejõud nutitahvlil või pabertahvlil kirjutab/joonistab samm-sammult lahti mingit protsessi (“Adding and subtracting fractions” https://www.youtube.com/watch?v=52ZlXsFJULI, “Pooled standard deviation in practice: estimating within-lab long-term reproducibility” https://www.youtube.com/watch?v=nPJY8HfPxNs)
• Filmitakse mingit objekti ja/või selgitatakse protsessi toimumist (“Breketi Kleepimine” https://www.youtube.com/watch?v=zIrDMEU4Pxs, “Measurement uncertainty sources of pipetting with an automatic pipette” https://www.youtube.com/watch?v=hicLweJcJWY)

3. Ekspertide paneeldiskussioon või intervjuu

• “Väärtuste Mängu situatsioon” http://www.uttv.ee/naita?id=8319
• “EU-Russia Relations: Between the Vilnius and Riga Eastern Partnership Summits Lecture 4 – The MH17 Factor: Sanctions and Countersanctions in EU-Russia Relations” https://www.uttv.ee/naita?id=22881&keel=eng (alates 4. minutist)

4. Õppevideod, mis on etteantud stsenaariumil baseeruvad lavastused ja kus võivad osaleda ka näitlejad

• “Probleemipõhine õpe arvutitehnikas” http://www.uttv.ee/naita?id=7184
• “Giid” http://uttv.ee/naita?id=24735