I. Külalisüliõpilasena õppimine

I. Külalisüliõpilasena õppimine

1. Külalisüliõpilase staatuse saamiseks esitab isik õppeprorektorile avalduse, millel on kodukõrgkooli vastutava isiku ja valdkonna õppeprodekaani nõusolek ning milles on läbitavate õppeainete loetelu. Õppeprodekaan võib jätta nõusoleku andmata, kui avalduse esitaja ei vasta õppeaines või õppekavas kehtestatud tingimustele või kui õppetöös osalejate piirarv on täis. Õppeprorektori korraldus külalisüliõpilaseks arvamise kohta ja külalisüliõpilase avaldus annavad aluse tema registreerimiseks avaldusel olevatesse õppeainetesse eeskirja peatüki II.3 kohaselt.

2. Külalisüliõpilasena õppida soovija peab tõendama õppekeele oskust vähemalt Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud B2-tasemel.

3. Väliskülalisüliõpilasel, välja arvatud praktikat tegeval ja teisest Eesti kõrgkoolist tuleval väliskülalisüliõpilasel, on kohustus ülikoolis õppimise semestril läbida õppeaineid vähemalt 15 EAP mahus.

4. Eeskirja punktides 44-86, 107-113 ja 141-161 nimetatud õppekorralduslikes küsimustes kohaldatakse külalisüliõpilasele üliõpilase õigusi ja kohustusi.

5. Õppeaja lõppedes väljastab dekanaat külalisüliõpilasele õpitulemuste väljavõtte. Kui väliskülalisüliõpilase kodukõrgkoolis kasutatakse ainult eristavat hindamist, on eristamata hindamistulemuse „arvestatud“ vasteks hinne A.

6. Külalisüliõpilase õpinguid võib pikendada õppeprodekaani korraldusega kuni üheks õppeaastaks, välja arvatud juhul, kui väliskülalisüliõpilane ei ole täitnud lisa 1 punktis 3 sätestatud ainepunktide mahu nõuet.

7. Ülikool katkestab külalisüliõpilase õpingud õppeprorektori korraldusega
7.1. õppeprodekaani esildise alusel, kui külalisüliõpilane ei ole täitnud ülikooli õppekorralduse või sisekorra nõudeid;
7.2. ülikoolidevahelise koostöölepingu lõppemisel või

7.3. külalisüliõpilase avalduse alusel.