- Doktoriõppe eeskiri
- I. Üldsätted
- II. Doktoriõpe
- II.1. Doktoriõppes õppijad
- II.2. Juhendamine
- II.3. Vaba õppekoha täitmine
- II.4. Õppetöö korraldus
- II.4.1. Üldised põhimõtted
- II.4.2. Alates 2022/2023. õppeaastast avatud doktoriõppe programmide alusel immatrikuleeritud doktorantide õppeaeg, doktoriõppe peatamine ja õppeaja muutmine
- II.4.3. Enne 2022/2023. õppeaastat avatud doktoriõppekavadele immatrikuleeritud doktorantide koormus, akadeemiline puhkus ja õppeaja pikendamine
- II.4.4. Individuaalplaan
- II.5. Atesteerimine
- III. Doktorikraadi taotlemine
- III.1. Doktoriõppe programmi täitmine
- III.2. Doktorikraadi andev nõukogu
- III.3. Nõuded doktorikraadi taotlejale
- III.4. Doktoritöö nõuded
- III.5. Doktoritöö lubamine kaitsmisele
- III.6. Doktoritöö avaldamine
- III.7. Doktorikraadi kaitsmine
- III.8. Doktorikraadi taotlemine ja doktoritöö kaitsmine ühisjuhendamise lepingu alusel
- III.9. Doktorikraadi andva nõukogu otsuste vaidlustamine ja tühistamine
- III.10. Doktoritöö säilitamine
- IV. Rakendussätted
- Õppekorralduseeskiri
- I. Üldsätted
- II. Õppeained ja moodulid
- III. Õppekava täitmine
- IV. Hindamine
- V. Õpingute lõpetamine
- VI. Vaba õppekoha täitmine ja reimmatrikuleerimine
- VII. Üliõpilaste lisaõigused ja -kohustused
- VII.1. Teavitamine
- VII.2. Nõustamine
- VII.3. Õppetöös kohanduste tegemine
- VII.4. Tagasiside andmine
- VII.5. Teises Eesti kõrgkoolis õppimine
- VII.6. Väliskõrgkoolis õppimine
- VII.7. Akadeemiline puhkus
- VII.8. Õpingute pikendamine
- VII.9. Akadeemilise hea tava järgimine
- VII.10. Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamine
- VIII. Rakendussätted
- Lisa 1. Külalisüliõpilase ja eksternina õppimine
- Lisa 2. Riigikeele süvaõpe
- Lisa 3. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine
Doktoriõppe-ja õppekorralduseeskiri
III.2. Doktorikraadi andev nõukogu
94. Doktorikraad antakse senati kinnitatud doktoriõppe programmi, sealhulgas ühisõppekava alusel.
95. Doktorikraadi andva nõukogu (edaspidi: nõukogu) määrab doktoriõppe programmi kinnitamisel või muutmisel senat. Nõukogu koosseis avaldatakse ülikooli veebilehel. Nõukokku peab alaliselt kuuluma vähemalt kuus doktorikraadi või vastava kvalifikatsiooniga liiget. Doktorikraadi andmise õiguse võib anda
95.1. valdkonna nõukogule;
95.2. instituudi nõukogule;
95.3. mitme valdkonna või instituudi nõukogu ettepanekul moodustatud ühisnõukogule;
95.4. ühisõppekava või ühisjuhendamiseks sõlmitud koostöölepingu alusel moodustatud kõrgkoolide ühisnõukogule.
96. Punktis 95.3 nimetatud ühisnõukogu koosseisu kinnitab teadusprorektor. Punktis 95.4 nimetatud ühisnõukogu moodustatakse ühisõppekava koostöölepingus või ühisjuhendamiseks sõlmitud koostöölepingus kokku lepitud korras.
97. Konkreetse doktoritöö kaitsmiseks võib nõukogu oma koosseisu laiendada lisaliikme(te)ga, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Doktorikraadi andmise otsustamisel loetakse oponent või oponendid nõukogu lisaliikmeteks.
98. Valdkonna nõukogu kehtestab oma valdkonnas doktorikraadi andmise täiendavad tingimused, mis sisaldavad dokumentide esitamise nõudeid, sealhulgas esitatava doktoritöö eksemplaride arvu, ning kaitsmise korraldamise ja kaitsmisel hääletamise korda ning võivad sisaldada lisatingimusi punktis 108.2 nimetatud kolmanda teaduspublikatsiooni avaldamise ja punktis 116.2 nimetatud ETIS-e klassifikatsiooniga 3.2 teaduspublikatsiooni kohta. Valdkonna nõukogu juhindub doktorikraadi andmise täiendavate tingimuste kehtestamisel eeskirjas doktoritöö nõuete, kaitsmisele lubamise ja kaitsmise kohta sätestatust. Valdkonna nõukogu kooskõlastab doktorikraadi andmise täiendavate tingimuste kavandi ülikooli sees asjaajamiseeskirjas sätestatud korras.
Doktoriõppe heast tavast leiab soovituslikud tegevusjuhised nõukogule.
99. Doktoritööga seotud küsimuste otsustamisel osalevad nõukogu liikmed, kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Juhendaja(te)l ei ole õigust nendes küsimustes hääletada ega koosolekut juhatada. Nõukogu liikmetel, kellel puudub doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon, on doktoritööga seotud küsimuste arutamisel sõnaõigus, kuid otsustamisel nad ei osale.
100. Kaitsmisel on nõukogu otsustusvõimeline, kui koos lisaliikmetega on kohal vähemalt kuus otsustusõiguslikku liiget. Muude doktoritööga seotud küsimuste korral on nõukogu otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole otsustusõiguslikest nõukogu liikmetest.
101. Nõukogu otsus doktoritööga seotud küsimustes on vastu võetud, kui selle poolt hääletab enam kui pool koosolekul osalevatest otsustusõiguslikest nõukogu liikmetest, kuid vähemalt neli liiget.
102. Kui nõukogu koosseis või tegevus ei vasta eeskirjale, võib senat nõukogult doktorikraadide andmise õiguse ära võtta ja määrata uue nõukogu.
