- Doktoriõppe eeskiri
- I. Üldsätted
- II. Doktoriõpe
- II.1. Doktoriõppes õppijad
- II.2. Juhendamine
- II.3. Vaba õppekoha täitmine
- II.4. Õppetöö korraldus
- II.4.1. Üldised põhimõtted
- II.4.2. Alates 2022/2023. õppeaastast avatud doktoriõppe programmide alusel immatrikuleeritud doktorantide õppeaeg, doktoriõppe peatamine ja õppeaja muutmine
- II.4.3. Enne 2022/2023. õppeaastat avatud doktoriõppekavadele immatrikuleeritud doktorantide koormus, akadeemiline puhkus ja õppeaja pikendamine
- II.4.4. Individuaalplaan
- II.5. Atesteerimine
- III. Doktorikraadi taotlemine
- III.1. Doktoriõppe programmi täitmine
- III.2. Doktorikraadi andev nõukogu
- III.3. Nõuded doktorikraadi taotlejale
- III.4. Doktoritöö nõuded
- III.5. Doktoritöö lubamine kaitsmisele
- III.6. Doktoritöö avaldamine
- III.7. Doktorikraadi kaitsmine
- III.8. Doktorikraadi taotlemine ja doktoritöö kaitsmine ühisjuhendamise lepingu alusel
- III.9. Doktorikraadi andva nõukogu otsuste vaidlustamine ja tühistamine
- III.10. Doktoritöö säilitamine
- IV. Rakendussätted
- Õppekorralduseeskiri
- I. Üldsätted
- II. Õppeained ja moodulid
- III. Õppekava täitmine
- IV. Hindamine
- V. Õpingute lõpetamine
- VI. Vaba õppekoha täitmine ja reimmatrikuleerimine
- VII. Üliõpilaste lisaõigused ja -kohustused
- VII.1. Teavitamine
- VII.2. Nõustamine
- VII.3. Õppetöös kohanduste tegemine
- VII.4. Tagasiside andmine
- VII.5. Teises Eesti kõrgkoolis õppimine
- VII.6. Väliskõrgkoolis õppimine
- VII.7. Akadeemiline puhkus
- VII.8. Õpingute pikendamine
- VII.9. Akadeemilise hea tava järgimine
- VII.10. Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamine
- VIII. Rakendussätted
- Lisa 1. Külalisüliõpilase ja eksternina õppimine
- Lisa 2. Riigikeele süvaõpe
- Lisa 3. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine
Doktoriõppe-ja õppekorralduseeskiri
VII.6. Väliskõrgkoolis õppimine
VII.6. Väliskõrgkoolis õppimine
119. Üliõpilasel on õpingute ajal võimalik õppida väliskõrgkoolis või sooritada välispraktika. Ülikoolidevaheliste lepingute alusel väliskõrgkoolis õppimist taotlev üliõpilane osaleb ülikooli korraldataval konkursil.
120. Vähemalt kolmeks kuuks väliskõrgkooli õppima siirduval üliõpilasel on kohustus läbida väliskõrgkoolis õppeaineid semestris vähemalt 15 EAP mahus või läbida praktika ja taotleda läbitud õppeainete või praktika arvestamist oma õppekava täitmisel õppeplaanis kokku lepitud mahus.
121. Väliskõrgkooli õppima siirduv üliõpilane märgitakse õppeinfosüsteemis välismaal õppijaks VÕTA komisjoni kinnitatud õppeplaani ning vastuvõtva kõrgkooliga sõlmitud õppelepingu või praktikalepingu alusel.
122. Kui üliõpilane õpib väliskõrgkoolis piiriülese ühisõppekava või piiriülese ühisõppekava põhimõtetega sarnaneva kõrgkoolidevahelise koostöölepingu alusel ja üliõpilane immatrikuleeritakse väliskõrgkooli, ei pea ta õppeplaani ega õppelepingut esitama. Õppeleping tuleb esitada juhul, kui väliskõrgkooli õppima siirduv üliõpilane osaleb samaaegselt ka mõnes üliõpilasvahetusprogrammis.
123. Väliskõrgkooli õppima või praktikale siirdunud üliõpilase nominaalset õppeaega pikendatakse õppeprodekaani korraldusega iga väliskõrgkoolis viibitud semestri võrra, kui väliskõrgkoolis sooritatud õppeaineid arvestatakse üliõpilase õppekava täitmisel vähemalt 15 EAP mahus semestri kohta. Nominaalse õppeaja pikendamine vormistatakse pärast väliskõrgkoolis õppimise aja lõppu. Kui selgub, et nominaalse õppeaja pikendamise tingimused ei ole täidetud, tühistatakse pikendamine. Kui üliõpilane siirdub pärast väliskõrgkoolis õppimise aja lõppu akadeemilisele puhkusele, vormistatakse nominaalaja pikendus üliõpilase avalduse alusel pärast akadeemilise puhkuse lõppemist.
124. Nominaalaja pikenduse semestril, akadeemilise puhkuse semestril ega punktis 122 nimetatud alusel välismaale õppima siirdunud üliõpilase nominaalset õppeaega ei pikendata väliskõrgkoolis viibitud semestrite võrra.
125. Väliskõrgkoolis sooritatud eksameid ja praktikat arvestab ülikool õppekava täitmisel õppeplaanis kokku lepitud ulatuses. Üliõpilane esitab ülikoolile õpitulemused kaheksa nädala jooksul väliskõrgkoolis õppimise perioodi lõppemisest.
126. Rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppe ning klassiõpetajakoolituse esimesel semestril ei ole väliskõrgkoolis õppimine üldjuhul lubatud. Erandid otsustab õppeprodekaan.
