I. Üldsätted

I. Üldsätted

1. Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) reguleerib õppetöö korraldust Tartu Ülikooli (edaspidi: ülikool) tasemeõppe esimesel ja teisel õppeastmel. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile õppetöö osalistele.

1.1. Valdkonna õppetöö õiguspärase ja otstarbeka korralduse eest vastutab dekaan.

1.2. Õppekorralduslike otsuste tegemiseks valdkonnas määrab dekaan õppeprodekaani. Kui dekaan ei ole õppeprodekaani määranud, täidab ta eeskirjaga õppeprodekaanile pandud kohustusi ise.

1.3. Õppetöö korraldamise eest vastutab õppekava programmijuht.

1.4. Õppetöö toimumise õppeaines vastavalt semestri õppeaine versioonile tagab õppeaine vastutav õppejõud.

1.5. Eeskirjaga instituudi juhile antud õigused ja kohustused on kolledžis direktoril.

1.6. Kui rektor ei ole õppeprorektorit määranud, siis täidab õppeprorektori ülesandeid rektori määratud prorektor.

1.7. Ühisõppekavade õppekorralduse erisused sätestatakse kõrgkoolide koostöölepingus.

2. Ülikooli tasemeõppes on võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina.

2.1. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleerimisega arvatud üliõpilaste nimekirja ülikooli tasemeõppe õppekava järgi. Üliõpilane immatrikuleeritakse õppeprorektori korraldusega, milles on kehtestatud õppeaja algus ja lõpp õppekava nominaalkestuse kohaselt. Üliõpilasel on õigus olla immatrikuleeritud korraga ühe õppekava alusel.

2.2. Külalisüliõpilane on mõne teise kõrgkooli üliõpilane, kes arvatakse üliõpilase avalduse alusel õppeprorektori korraldusega ülikooli õppima kuni üheks õppeaastaks. Väliskülalisüliõpilase kodukõrgkool on välisriigi kõrgkool. Külalisüliõpilasena õppimine on sätestatud lisa 1 peatükis I.

2.3. Ekstern on isik, kellele on antud õigus täita õppekava, sealhulgas sooritada eksameid ja arvestusi kuni 30 ainepunkti (edaspidi: EAP) ulatuses õppeaastas ja/või sooritada praktika ja/või sooritada lopueksam või kaitsta lõputöö. Eksternina õppimine on sätestatud lisa 1 peatükis II.

3. Ülikooli ametlik õppekorralduse infovahetuskeskkond on õppeinfosüsteem. Õppeinfosüsteemi korralduse kehtestab rektor.

4. Ülikoolis toimuva õppetöö ajalise arvestuse ühik on õppeaasta. Ühe õppeaasta arvestuslik maht on 60 EAP-d. Õppeaasta jaguneb kaheks 20-nädalaseks semestriks, millest kumbki kestab 140 päeva. Õppeaasta algab sügissemestril 1. septembrile lähimal esmaspäeval. Semestrite algus ja lõpp ning muud olulised õppetegevuse tähtajad määratakse kuupäevaliselt kindlaks iga õppeaasta akadeemilises kalendris, mille kinnitab rektor.

5. Õppetöö ajalise ja rahalise arvestuse ühik on õppekoht, mis luuakse vastuvõtueeskirja alusel rektori korraldusega.

6. Õppetöö toimub kontaktõppe, praktika ja iseseisva tööna. Kontaktõpe on õppetöö, milles osalevad samal ajal nii üliõpilane kui ka õppejõud, sealhulgas reaalajas kahesuunalist pilti ja heli võimaldava side abil toimuv õppetöö. Päevaõpe on õppevorm, kus kontaktõpet korraldatakse peamiselt tööpäevadel. Sessioonõpe on õppevorm, kus kontaktõpet korraldatakse paindlikult õppesessioonidena, mis võivad toimuda nädalavahetustel.