IV.2. Hindamiskorraldus

IV.2. Hindamiskorraldus

47. Hindamiskorralduses lähtutakse heast tavast, et hindamine on õiglane, erapooletu ja õppimist toetav.

48. Õpiväljundite hindamine õppeaines võib olla korraldatud lõpphindamise (eksam või arvestus), pidevhindamise või kombineeritud hindamisena. Pidevhindamisel kujuneb lõpphinne vahehindamiste tulemuste alusel. Kombineeritud hindamisel eelneb lõpphindamisele üks või mitu hindelist või arvestuslikku vahehindamist.

49. Üliõpilasel on õigus hindamisele, kui ta on registreerunud õppeainesse ja täitnud kõik õppeaines selleks ette nähtud eeldused. Hindamisele pääsemise eelduste järeletegemise võimaldamise otsustab vastutav õppejõud ja märgib selle õppeaines punkti 50 kohaselt.

50. Lõpphindamiseks on üliõpilasel võimalik läbida õppeaine toimumise semestril üks korraline hindamine ja korralise hindamise negatiivse tulemuse korral üks kordushindamine (kursusesüsteemis kohustuslike ainete korral kaks kordushindamist). Pidevhindamisel ei ole kohustust võimaldada vahehindamist järele teha, kui see ei ole pidevhindamise olemust arvestades mõistlikult oodatav ja kui see ei riku punktis 47 sätestatut. Kombineeritud hindamise korral lähtutakse lõpphindamise ja pidevhindamise kohta sätestatust, arvestades kombineeritud hindamise olemust konkreetses õppeaines.

51. Lõpphindamiseks on üliõpilasel võimalik valida õppeaine toimumise semestril vähemalt kahe korralise hindamisaja vahel, mis planeeritakse eraldi päevadele. Üliõpilane teeb selle valiku õppeinfosüsteemis hiljemalt neljandal päeval enne hindamist. Põhjendatud juhtudel võib aines ette näha ühe korralise lõpphindamise aja. Kordushindamisele registreerimine ja registreeringu tühistamise õigus lõpeb üle-eelmisel päeval enne kordushindamist.

52. Positiivse lõpphinde parandamine ei ole lubatud. VÕTA-ga läbitud õppeaine uut hindamist ei saa taotleda.

53. Kordushindamine peab toimuma enne järgmise semestri algust. Seda tähtaega võib õppeainet korraldava valdkonna õppeprodekaan pikendada kuni kahe nädala võrra, kui kordushindamist takistasid mõjuvad põhjused. Selleks esitab üliõpilane hiljemalt semestri alguseks õppeprodekaanile põhjendatud avalduse õppeaine vastutava õppejõu nõusolekuga.

54. Üliõpilasel on õigus

54.1. kasutada hindamisel ainult õppejõu lubatud abivahendeid ja -materjale;

54.2. tutvuda oma kirjaliku tööga ja saada õppejõult oma hinnatud töö kohta tagasisidet viie tööpäeva jooksul alates hindamistulemuste teatavakstegemisest;

54.3. esitada õppeprodekaanile põhjendatud taotlus moodustada hindamiseks komisjon. Õppeprodekaanil on kohustus moodustada üliõpilase põhjendatud taotluse alusel samas õppeaines neljandaks (kursusesüsteemis kolmandaks) hindamiskorraks kolmeliikmeline komisjon.

55. Ülikoolil on õigus

55.1. kontrollida üliõpilaste kirjalikke töid plagiaadituvastussüsteemi abil ja selleks lisada need plagiaadituvastussüsteemi andmebaasi;

55.2. jälgida hindamist ülikooli hallatavate elektroonsete jälgimisvahenditega. Kui elektroonne jälgimine hõlmab pildi või heli salvestamist, hävitatakse salvestised hiljemalt järgmise semestri alguseks.

56. Kui õppeainet läbib üliõpilane, kes on õppejõuga seotud isik, on õppejõul õigus ennast selle üliõpilase hindamisest taandada. Sellisel juhul määrab õppeprodekaan hindajaks teise õppejõu või moodustab selle üliõpilase hindamiseks kolmeliikmelise komisjoni.

57. Üliõpilase hindamisele lubamiseks on hindamise korraldajal õigus nõuda üliõpilaselt isikut tõendava dokumendi esitamist.