Lisa 2. Riigikeele süvaõpe

Riigikeele süvaõpe

1. Riigikeeleoskuse taseme määramisel võetakse aluseks Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemed. Mitte-eesti õppekeelega kooli lõpetanud või eesti keele kui teise keele riigieksami sooritanud üliõpilasel on eesti õppekeelega õppekava alusel õppima asumisel kohustus enne esimese aasta õppeainetesse registreerumist sooritada ülikoolis eesti keele kui õppekeele oskuse test, kui tema keeleoskus ei vasta vähemalt B2-tasemele või eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus ei ole vähemalt 80 punkti.

2. Kui eesti õppekeelega õppekava alusel õppima asuval üliõpilasel varasem eesti keele oskus puudub, peab ta õppima eesti keelt süvendatult 60 EAP mahus. Eesti keele kui õppekeele oskuse testi alla 30% tulemusega sooritanud üliõpilane peab õppima eesti keelt süvendatult 30 EAP mahus, alla 40% tulemusega üliõpilane 18 EAP mahus, alla 60% tulemusega üliõpilane 12 EAP mahus ning alla 80% tulemusega üliõpilane 6 EAP mahus. Eesti keele kui õppekeele oskuse testi üle 80% tulemusega sooritanud üliõpilasel eesti keele süvaõppe kohustust ei ole.

3. Eesti keele kui õppekeele oskuse testi tulemuse alusel arvatakse üliõpilane õppeprorektori korraldusega eesti keele süvaõppesse ning ta kohustub läbima maailma keelte ja kultuuride instituudi nõukogus kinnitatud eesti keele programmi vastavalt talle määratud keeleõppe mahule 6, 12, 18, 30 või 60 EAP mahus. Eesti keele õpet korraldab maailma keelte ja kultuuride instituut koostöös üliõpilase valdkonnaga. Narva kolledžis õppivatele üliõpilastele korraldab eesti keele õpet Narva kolledž.

4. Eesti keele õpe korraldatakse paralleelselt üliõpilase oma õppekava läbimisega, välja arvatud juhul, kui üliõpilasel eelnev eesti keele oskus puudub. Eelneva eesti keele oskuseta üliõpilasel (60 EAP mahus eesti keele süvaõpet läbival üliõpilasel) ei ole esimesel õppeaastal kohustust täita oma õppekava, teise õppeaasta lõpuks tuleb läbida oma õppekava kohustuslikke õppeaineid vähemalt 30 EAP mahus (osakoormusega õppes 15 EAP mahus) ja kolmanda õppeaasta lõpuks vähemalt 60 EAP mahus (osakoormusega õppes vähemalt 30 EAP mahus). 30 EAP mahus eesti keele süvaõpet läbival üliõpilasel ei ole esimesel semestril kohustust oma õppekava täita, teisel semestril peab üliõpilane läbima oma õppekava õppeaineid vähemalt 15 EAP mahus.

5. Täis- ja osakoormuse arvestamisel eeskirja punkti 39 kohaselt ning õppekava minimaalse lubatud mahu täitmisel punkti 41 kohaselt võetakse eesti keele süvaõppesse arvatud üliõpilaste puhul arvesse ka eesti keele programmi oppeained.

6. Keeleoskuse taseme järgi määratud eesti keele süvaõpet tuleb alustada esimesel semestril ning esimese õppeaasta lõpuks tuleb läbida vähemalt 50% süvaõppe mahust. Kogu maht tuleb täita hiljemalt nominaalse õppeaja lõpuks (enne lõputöö kaitsmist). Valdkonna nõukogu võib eesti keele süvaõppe mahu täitmiseks kehtestada varasema tähtaja. Eesti keele süvaõppesse arvatud üliõpilase õppekava on täidetud, kui õppekavas ette nähtud õppeainetele lisaks on läbitud eesti keele süvaõpe talle määratud mahus või esitatud tõend eesti keele C1-taseme omandamise kohta. Kui eesti keele õppe programmi oppeained kuuluvad üliõpilase õppekavasse, ei nõuta nende sooritamist lisaks õppekavas ette nähtud eesti keele õppeainetele. Eesti keele süvaõppe programmi õppeainetega võib täita oma õppekava vabaainete mooduli mahtu.

7. Üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub eesti keele õppeks kulunud aja võrra edasi vastavalt läbitud keeleõppe mahule. Kui keeleõppe maht on 6–30 EAP-d, pikeneb nominaalne õppeaeg kuue kuu võrra, kui keeleõppe maht on 60 EAP-d, pikeneb nominaalne õppeaeg ühe aasta võrra. Nominaalse õppeaja pikendamine vormistatakse õppeprorektori korraldusega pärast eesti keele programmi täies mahus läbimist õppekava nominaalkestuse lõpus.