Töö kirjandusega

Kui sinu uuringu teema hakkab juba kuju võtma, see tähendab, et juba arvad end teadvat, mida uurida tahad ja oled ehk ka juhendajaga kohtunud, on aega hakata end „sisse lugema“ ja koostama kirjanduse ülevaadet.

Kõige lihtsamalt öeldes on kirjanduse ülevaade terviklik ja ammendav kokkuvõte varasematest uuringutest ja käsitlustest valitud teemal. Samuti seletatakse kirjanduse ülevaates lahti töös kasutatavad olulisemad põhimõisted. NB! Tegemist pole allikate loeteluga, vaid loogilise, seotud tekstiga, mis annab ülevaate sellest, mida ja kuidas on uuritud, mida olulist teada saadud  ja mida tuleks veel uurida. Kirjanduse ülevaade on aluseks uurimistöö esimesele, uuringu lähtekohti tutvustavale põhipeatükile, mida võib pealkirjastada mitut moodi, kas kui “Teoreetilised ja empiirilised lähtekohad” või näiteks “Kirjanduse ülevaade ja probleemiseade”, nii nagu vastava instituudi või teaduskonna juhendites on nõutud.

Miks peab koostama kirjanduse ülevaate?

Esiteks veendumaks, et valitud teema on originaalne, sest tõenäoliselt ei ole sa esimene, kes seda uurib. Kirjanduse ülevaatest peaks saama vastuse, mida ja kuidas on teadlased teemat varem uurinud ning mida on teada saadud, st millised on varasemate tööde tulemused.

Oletame, et sinu huvi on uurida, kuidas ja millist õppetööalast infot üliõpilased omavahel vahetavad. Kõigepealt peadki end kurssi viima sarnaste uuringutega nii Eestist kui mujalt maailmast. Muidu võib juhtuda, et leiutad jalgratta, mis on juba ammuilma leiutatud – selgub, et tegelikult on tehtud piisavalt uuringuid ning teatakse päris hästi, millist infot ja kuidas tudengid omavahel jagavad.

Aga kui selgubki, et jalgratas on leiutatud, kas siis tuleks valitud teemast loobuda? Mitte tingimata. Teadusartiklites  ja uurimisraportites on tavaliselt kirjutatud, millised võiksid olla edasised uuringud.

Meie näite – tudengite infojagamise – puhul võib selguda, et  esmakursuslasi on piisavalt uuritud, kuid magistriastme üliõpilaste kohta pole suurt midagi teada. Või on esmakursuslasi uuritud aastaid tagasi ja nüüd huvitaks meid, mis on vahepealse ajaga muutunud. Võimalusi on palju, need tuleb üles otsida.

Teiseks on vaja põhjendada, miks on vaja valitud teemat uurida.

Saame näiteks teada, et tudengid ei taha teistele jagada oma referaate. Ja mis siis! Keda ja kuidas see teadmine aitab, kuidas maailma paremaks teeb, kellel sellest kasu on? Sinu ülesanne on varasematele uuringutele tuginedes nendele küsimustele vastus leida ehk lahti kirjutada uurimisprobleem. Uurimisprobleemi püstitamise kohta saad juhiseid järgmises alapeatükis.

Kolmandaks laiendad kirjanduse ülevaadet koostades oma teadmisi uuritavas valdkonnas. On vaja mõista, millised on valdkonna olulisemad paradigmad ja teooriad, kuidas on erinevad autorid defineerinud põhimõisted. Siis tuleb otsustada ja ka põhjendada, millistest käsitlustest lähtud oma töös.

Näiteks on vaja endale ja sinu töö lugejatele selgeks teha, mis on informatsioon e info, mida tudengid omavahel jagavad. Teatavasti on informatsiooni definitsioone mitmeid, kuid milline ja miks just see, on aluseks sinu töös. Informatsioon kui protsess, teadmine või hoopis informatsioon kui asi ((Buckland, 1991)? Objektiivne, subjektiivne või sense-making informatsioon (Devin,  1976)?  

NB!  Kindlasti ei taheta, et koostaksid põhimõistete ja teooriate loetelu, hullem veel kui mitmel leheküljel, vaid sinult oodatakse kokkuvõtlikku ning seotud teksti, mis keskendub kõige olulisemale.

Neljandaks aitab töö kirjandusega kitsendada valitud uurimisteemat.

Ilmselgelt on teema pealkirjaga „Õppetööga seotud info“ liiga lai. Õppetöö-alase info alla võib kuuluda õppeinfosüsteemist,  andmebaasidest või meediast saadav info, mis võib olla nii suuline kui kirjalik, nii elektroonilisel kujul kui paberkandjal. Info võib olla formaalne või mitteformaalne. Õppetööalast infot võib hankida õppejõududelt ja kaastudengitelt, seda võib nii ise otsida kui teistele jagada, aga ka juhuslikult leida. Kogu õppetööalast infot hõlmavat uuringut pole ilmselt võimalik läbi viia isegi juhul, kui sellega tegeleks mitu teadusasutust korraga. Järelikult on vaja fookust kitsendada ja määrata, mida täpsemalt ja keda uuritakse. Meie näiteuuringu esialgne sõnastus võiks olla „Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna 1. kursuse üliõpilaste omavahelise õppetööalase info vahetamise põhjused“. Uurimistöö edenedes võib valitud teemat veelgi kitsendada, näiteks uurida ainult ühe õppekava esmakursuslaste elektrooniliste õppematerjalide jagamise praktikaid.

NB! Pane tähele, et  kõik need otsused  – mida, keda ja kuidas täpselt uuritakse – tehakse varasematele uuringutele tuginedes. Oma valikuid  – millised definitsioonid ja teooriad on sinu töö aluseks –  tuleb põhjendada originaalallikatele viidates. See tähendab, et oled eelnevalt need teadusartiklid tõepoolest läbi töötanud.

Seda, millised allikad sobivad kirjanduse ülevaate koostamiseks, kuidas andmebaasides otsinguid teha ja kuidas korrektselt viidata, saad teada selle ainekursuse moodulis “Allikate valik ja viidete haldamine” ning Plagiaadi teema juures.