Plagiaat ehk loomevargus

Mõiste „plagiaat“ on tuletatud ladinakeelsest sõnast „plagiarius”, mis tähendab last vangistavat „inimröövijat“ (Aronson, 2007). Tänapäeval on plagiaadi tähendusvarjundid ja sõnakasutus muutunud ning plagiaadiks ehk loomevarguseks peetakse võõraste teoste (sh ideede) või ka nende osade avaldamist enda omadena või nende ulatuslikku kasutamist originaalallikale viitamata.

Plagiaati peetakse üheks tõsisemaks teadustöö eetika rikkumiseks mitmel põhjusel. Esiteks on see originaalautorilt varastamine, kuna plagieerimise tulemusel jääb originaalautori poolt loodu ilma õigustatud ja välja teenitud tunnustuseta. Teiseks on plagiaat ka lugeja petmine, kuna talle esitatakse varastatud informatsiooni.

Tartu Ülikoolis pööratakse plagiaadi esinemisele üliõpilastöödes järjest rohkem tähelepanu ning selle tuvastamise korral kuuluvad kõik juhtumid menetlemisele ning eksinuid karistatakse. Täpsemalt saad lugeda selle kohta TÜ õppekorralduseeskirjast, lisaks on kehtestatud sotsiaalteaduste valdkonnas akadeemilise petturluse juhtumite menetlemise kord, mis näeb ette tegevusjuhised plagiaadi avastamise korral.