Valimid kvalitatiivses uuringus

Tuleta meelde, mis vahe on  mõistetel populatsioon (ehk üldkogum) ja valim. Loe nende mõistete kohta täpemalt Mikko Lagerspetzi õpiku (2017) alapeatükist „Erisugused valimid“  (lk 168).

Kvalitatiivuuringutes kasutatakse valimite moodustamisel mittetõenäosuslikke valimi koostamise viise.  Valik tehakse mingi kriteeriumi alusel, milleks võib olla kas uuritavate sarnasus või erinevus,  või püütakse hoopis saada ühte valimisse nii tüüpilisi kui ekstreemseid juhtumeid. Mõnikord aga moodustatakse valim lihtsalt nendest, kes on uurijale mugavalt kättesaadavad. Nii et reeglid pole väga ranged, kuid valikud peavad olema sellegipoolest põhjendatud.

Valimid kvalitatiivuuringutes ei ole tavaliselt arvuliselt suured. Sageli küsitakse, mitu inimest või üksikjuhtumit on piisav kvalitatiivuuringu puhul valimisse võtta. Täpset vastust ei ole. Kvalitatiivuuringute puhul käib sageli andmekogumine ja -analüüs paralleelselt ning kui andmestikust enam midagi uut ei ilmne, võib ka andmekogumise lõpetada. Kas selleks oli vaja teha 5 või 15 intervjuud, ei saa täpselt ette öelda.

Mittetõenäosuslikest valimi moodustamise viisidest on tuntumad mugavusvalim, sihipärane valim, lumepallivalim ning kvootvalim. Täpsemat loe mittetõenäosuslike valimite kohta õpibaasist SAMM ja Mikko Lagerspetzi õpiku (2017) alapeatükist „Erisugused valimid“  lk 171-175.