Uurimuse eesmärgi püstitamine ja uurimisküsimuste sõnastamine
Uurimuse eesmärk on see (seni puuduv) teadmine (mitte tegevus!), mis on vajalik, et lahendada uurimisprobleemi. Eesmärgi sõnastusest peab ilmnema, millise teadmiseni tahetakse uurimistööga jõuda ning millist sihtrühma uuritakse. Ning uuringu eesmärgiks ei saa olla “uurida”.
Eelnevalt kirjeldatud uurimisprobleemi puhul võiks selle sõnastada nõnda „käesoleva uurimistöö eesmärk on teada saada, milliseid probleeme teadvustavad TÜ sotsiaalteaduste valdkonna 1. kursuse üliõpilased seoses omavahelise õppetöö-alase info jagamisega“. Pane tähele, et eelnevalt peame olema varasemate uuringute põhjal kindlaks teinud, et sarnaseid probleeme esineb.
Paralleelselt eesmärgi seadmisega tuleb hakata sõnastama uurimisküsimusi või püstitama hüpoteesi. Uurimisküsimustele vastust või hüpoteesile kinnitust otsides saavutatakse uuringu eesmärk ehk see teadmine, mis on vajalik uurimisprobleemi lahendamiseks.
Soovisime teada saada, milliseid probleeme teadvustavad TÜ sotsiaalteaduste valdkonna 1. kursuse üliõpilased seoses õppetöö-alase info jagamisega. Sõnastame kolm esialgset uurimisküsimust:
1. Milliseid õppematerjale TÜ sotsiaalteaduste valdkonna 1. kursuse üliõpilased omavahel jagavad?
2. Mis põhjustel õppematerjale jagatakse?
3. Milliseid probleeme on tekkinud seoses õppematerjalide jagamisega?
Uurmisküsimused peavad
- sisaldama küsimust (ja lõppema küsimärgiga)
- olema seostatavad teooriaga (teooria testimine vs teooria loomine)
- olema seotud reaalse probleemiga ja huvi äratavad (praeguse sotsiaalse olukorraga seotud, sõnastatud paradoksina, teistest/varasematest küsimusepüstitustest selgelt eristuvad)
- olema olulised ja uudsed (lünki täitvad, erinevaid teadmisi ühendavad/ sünteesivad)
- olema selgelt sõnastatud (võimalikult lühikesed, kontseptsioonipõhised, slängivabad, mitte liiga üldised ega ka liiga konkreetsed
- olema vastatavad/ uuritavad/ analüüsitavad.
Hüpotees püstitatakse rangelt varasematest uuringutest lähtudes. Hüpoteesi testitakse uuringu raames kogutud andmete alusel. Meie näite puhul võiks olla hüpotees sõnastatud nõnda: “TÜ sotsiaalteaduste valdkonna 1. kursuse üliõpilased ei teadvusta õppematerjalide jagamisega seonduvaid eetilisi probleeme”.
Kas sõnastada uurimisküsimused või püstitada hüpotees, sõltub valitud uuringuviisist ja -strateegiast. Küsi nõu oma juhendajalt! Oluline on märkida, et uuringu teema ja pealkiri, uurimisprobleem ja uuringu eesmärk ning lõpuks ka uurimisküsimused või hüpotees peavad olema loogiliselt kokkusobivad. Aeg-ajalt tuleb neid üle lugeda ning vajadusel ka korrigeerida. Uuringu algetapil on see täiesti tavaline.
