Viimistlemine – teksti struktuur ja sidusus

Teksti struktuur ja sidusus

Teadusstiili üheks oluliseks omaduseks oli loetavus, mis muuhulgas tähendas seda, et tekst on struktureeritud ja sidus. Teksti viimistlemise eesmärk ongi teksti sidumine loetavaks tervikuks. Teksti struktureerimine on sisuline töö, mis eeldab oma töö kriitilist lugemist. Teadusteksti struktuuri nõuded aitavad paika seada töö ülesehituse, kuid struktureerida tuleb ka tekst.

Teksti struktuur on tähendusstruktuur ning määrab ära teksti osade omavahelise seotuse. Teksti struktuuris on keskseks mõisteks teema, mis jaguneb allteemadeks ning need jagunevad omakorda allteemadeks. Teksti struktuur on oma olemuselt hierarhiline: allteemasid esitatakse lõikude kaudu ning lõigud omakorda moodustuvad lausetest. Lugeja liigub tekstis selle hierarhia kohaselt altpoolt ülespoole – lausete kaudu peavad tema jaoks ilmnema lõikude põhiideed, lõikude kaudu avanema allteemad ning allteemade kaudu muutuma mõistetavaks peateema terviktähendus. Tekstiloomet võib võrrelda müüriladumisega, milles telliste õige paigutuse ja oskusliku sidumisega moodustatakse püsiv tervik.

Teksti sidusus sõltub suures osas lõikude järjestusest ja ülesehitusest – seega võib lõiku nimetada teksti põhiüksuseks. Lisaks sellele, et lõik on vormiline nähtus, mis on tekstis visuaalselt eristatav, on lõik ka sisuline nähtus – see on ühe tervikliku mõtte sõnastus.

Eristatakse sisulõike ja sidelõike. Sisulõigus esitatakse väide ja selle selgitus või põhjendus. Sidelõikudel on eeskätt mõttekäiku korrastav roll, seda võib kasutada näiteks üleminekul ühelt allteemalt teisele.

Sisulõik koosneb idee- või tuumlausest ja tugilausetest. Tuumlause on lõigu kõige olulisem lause, mis edastab tähtsaimat mõtet või järeldust. Tugilaused seletavad ideelauset. Sisulõigu idee- ja tugilausete asend võib olla kahesugune:

1) Lõik algab ideelausega
See tähendab, et lõigu esimeses lauses esitatakse mingi väide, probleem või lähteolukorra kirjeldus ning järgnevad tugilaused täiendavad seda. Selliselt üles ehitatud lõik on lugejale kergesti mõistetav, juba esimeses lauses antakse lugejale kindlad raamid ja ettekujutus sellest, millest lõigus juttu tuleb. Näiteks:

Lugemist ja kirjutamist võib käsitleda kui teadmise loomise vahendeid. Lugemine on kõrgkoolis üks tegevusi, mille abil üliõpilased saavad hankida uut infot, mida seejärel sügava õppimimse käigus tõlgendama ja mõtestama hakata. Lugedes toimub tähenduse konstrueerimine ning tähenduseni ei jõuta passiivselt, vid seda luuakse aktiivselt. Lugemine on kommunikatsioon lugej ja autori vahel. Aktiivne lugeja püstitab lugedes eesmärke, esitab küsimusi, ennustab, seostab, teeb kokkuvõtteid ja pöörab tähelepanu teksti struktuurile.

2) Lõigu algul esitatakse tugimaterjal ning lõik võetakse kokku ideelausega, mis annab edasi mingi üldistuse, kokkuvõtte või süvendava mõtte. Selliselt üles ehitatud lõik ei anna lugejale ette kindlaid raame, kuid võimaldab hoida lugejat põnevil mõistmaks, kuhu autor mõttearendusega jõuab. Näiteks:

Akadeemiline ülesanne iseenesest ei pane rühmaliikmeid tundma end rühmana. Üliõpilased võivad rühmas tunda toetust, ent samavõrd võivad kogeda kõrvalejäetust, võimetust teha end kuuldavaks või panustada rühmatöösse sel määral, kui nad tahaksid. Seepärast tasub pöörata tähelepanu rühma kujundamisele, eriti pikemate rühmaprojektide puhul.

Sisulõik peab vastama kolmele tingimusele:

Lõigu tuummõte peab olema selgelt väljendatud. Kui lõigus puudub idee- või tuumlause, peab olema tuummõte siiski lõiku lugedes selgelt aimatav. Algajal kirjutajal ei soovitata aga tuummõtet kirjutamata jätta, kuna sel on määrav tähtsus lõigu mõistmisel lugeja jaoks.
Lõigus esitatud tugilaused peavad haakuma tuummõttega, peavad ideed selgitama.
Lõik peab sisaldama piisaval määral infot tuummõtte mõistmiseks. Kirjutades tundub tihti, et kõik on selge, kuid see tunne ei tulene mitte kirjutatud tekstist vaid autori mõtetest ja teadmistest. Tihti jäetakse tuummõte tekstides piisavalt välja arendamata või jäetakse mingid üldised ideed või seisukohad näidetega illustreerimata. Kriitiliseks lugejaks kehastumine aitab sellised kohad tesktis üles leida.

Esineb ka keerulisemaid lõike, milles on mitu ideelauset ja eritasandilised tugilaused, kuid algajal kirjutajal soovitatakse esmalt harjutada lihtsamate sisulõikude loomist.

Sidelõik ei sisalda tuumlauset ja selle põhjendust. Sidelõikude eesmärk on teksti sidumine loetavaks tervikuks. Sidelõiku on sobiv kasutada ühelt teemalt teisele üleminekul, lugeja tähelepanu äratamisel (rõhutades järgneva mõttearenduse olulisust või kinnitada eelnenud mõttearendust) või näidete ja detailide lisamiseks eelnenud sisulõigule.

Teksti sidususele aitavad oluliselt kaasa sidussõnad ja toed, mis toetavad osalausete, lausete ja lõikudevahelisi loogilisi suhteid.

Võrrelge näiteks kahte järgmist tekstilõiku! Kumba neist on lihtsam lugeda ja miks?

Professor oli kaks nädalat välismaal. Loengud jäid ära ja osa materjali käsitlemata. Eksam hõlmas kogu ainekava. Puuduvat materjali polnud vaja ise hankida, tarvilikud artiklid jagati kursusel paljundatult. Lahendust ei saa pidada ebaõiglaseks.

vs

Professor oli kaks nädalat välismaal. Seetõttu jäid loengud ära ja osa materjali käsitlemata. Sellest hoolimata hõlmas eksam kogu ainekava. Ometi polnud puuduvat materjali vaja ise hankida, vaid tarvilikud artiklid jagati kursusel paljundatult. Seega ei saa lahendust pidada ebaõiglaseks.

Esimeses lõigus on laused esitatud lihtsate väidetena ning nende omavahelised tähendusseosed on esile toomata. Teine tekstilõik seevastu toetab lugejat mitmete sidussõnadega nagu seetõttu, sellest hoolimata, ometi, seega. Sidussõnade olulisust tekstiloomes ei tohi alahinnata – nende teadlik ja läbimõeldud kasutamine toetab oluliselt tekstis esitatud mõttekäigu jälgimist.

Erinevatel eesmärkidel on võimalik kasutada erinevaid sidussõnu, näiteks:

lisavad sidussõnad – ja, nii(hästi), kui ka, samuti, peale selle, lisaks, niisama oluline …
vastandavad või möönvad sidussõnad – aga, omati, teisalt, ent, kuigi, selle asemel et, ehkki …
seletavad sidussõnad – seepärast, seetõttu, järelikult, sellest tulenevalt …
tingimusi esitavad sidussõnad – juhul kui, eeldades et, tingimusel et …
täpsustavad sidussõnad – näiteks, kõigepealt, eeskätt, nagu …
järjestavad sidussõnad – esiteks, teiseks, siis kui, enne kui …
rõhutavad sidussõnad – nagu öeldud, teisisõnu, kahtlemata, vaieldamatult …
kokkuvõtvad sidussõnad – lõpetuseks, kokkuvõtteks, lühidalt öeldes …

Mõtlesmisülesanne: Siduge järgmised väited sidusaks tervikuks, kasutades eespool loetletud sidussõnu!

Mulle meeldib lugeda. Mul on raskusi kirjutamisega. Ma saan kirjalike tööde koostamisega hakkama.

Lisaks sidussõnadele kasutatakse teksti sidumiseks ka tugesid – need on võtmesõnad või fraasid, mis viitavad tekstis tagasi ning seovad järgnevaid mõtteid eelnevaga. Toed tuletavad lugejale meelde, millest käib jutt. Tugedeks võivad olla korduvad sõnad, kuid sobivusel võib kasutada ka sünonüüme või asesõnu. Meenutame, et teadustekstis soovitatakse põhimõisteid ja termineid kasutada läbivalt ühesuguselt ning neile sünonüüme ei otsita. Ka asesõnade kasutamisel tuleb olla ettevaatlik: lugejal peab olema ühemõtteliselt selge, millele need sõnad viitavad.

Hinnake näiteks järgmist tekstikatkendit, millele selles viidatakse?

Uuringus on tulnud välja, et meessoost tudengid tegelevad sellega rohkem, kui naissoost ning pigem kooli alguse poole ja seejuures üldse mitte tahtlikult. Loomulikult leidub ka neid, kes teevad seda järjepidevalt stipendiumi saamiseks.