Teema valik

Esimene ning võimalik, et üsnagi keeruline osa kirjutamisprotsessist on teema valik, eriti uurimistöö koostamisel. Õigesti valitud teema loob juba iseenesest teatud eeldused heaks uurimuseks.

Teema valikul võib alustada laiemast huvipakkuvast teemaringist või -valdkonnast, nt õpipoisiõpe kutseõppes või Eesti välispoliitika. Ka juhendaja võib teemat soovitada või antakse teema lausa ette, kuid kirjutamis- ja uurimisprotsessi toetab oluliselt, kui teema ka autorile endale huvi pakub. Teema valik võib lähtuda loetust ja õpitust või praktilisest (töö)kogemusest, kuid teema võib valida ka täiesti uuest valdkonnast.

Uurimistöö teema valikul võib lähtuda järgmistest kriteeriumidest:

– Hea teema huvitab ka autorit ennast.

– Hea teema sobib teadusalaga.

– Hea teema on ühiskondlikult või teaduslikult oluline.

– Hea teema on väljakutseid pakkuv ja õpetlik ka uurijale endale.

– Hea teema võimaldab olemasolevaid ressursse arvestades (aeg, uurimisobjekt, vahendid jm) uurimust teostada.

– Hea teema kohta on allikmaterjalides piisavalt infot.

Vältida tuleks teemasid, mis on liiga laiad – käsitletav teema tuleb piiritleda ja täpsustada. Sisulise täpsustamise vajaduse kõrval seavad teemale piiranguid ka kirjutatava akadeemilise teksti soovitatav maht (nt nii esseel, seminari- kui magistritööl on erinevad mahud ning sellest tulenevalt erinevad ka nendes käsitletavate probleemide ulatused) ning aja- ning asjakohase allikmaterjali kättesaadavus. Kui teema jääb ka uurija enda jaoks käsitletamatuks või arusaamatuks, tuleks sellest loobuda. Samuti tuleks loobuda teemast, mis nõuab ajamahukat täiesti uute teadmiste omandamist või millega on autoril tugev emotsionaalne seos, mis võib takistada teema objektiivset käsitlemist.

Seejärel, näiteks juhendajaga arutledes ja/või töötades läbi esialgset kirjandust, tuleb valitud teemaringis leida täpsem põhiidee, oluline lahendamist vajav probleem.