Teadusstiili eripärad

Nagu öeldud, kehtivad teadustekstile teatud kokkuleppelised tavad, millest kõrvalekaldumine võib vähendada teksti usaldusväärsust. Ka teadusteksti keeles ja stiilis kehtivad omad tavad ja kokkulepped.

Stiil on keelekasutusviis, mis vastab konkreetsele suhtlussituatsioonile ja -eesmärgile. Iseärasused kasutatavas sõnavaras, lauseehituses ja teksti liigenduseks ongi stiili tunnuseks, kuid olulisimaks neist võib pidada sõnavalikut. Paljudel sõnadel on kindel stiilivärving, mis paigutab need ühte või teise stiili. Eesti keele käsiraamatus eristatakse viit erinevat sõnavara stiili: ilukirjanduslik, ajakirjanduslik, teaduslik, ametlik ja argistiil. Kui näiteks ilukirjandusliku sõnavara hulka kuuluvad niiöelda värvilised sõnad, mille eesmärgiks on lugeja esteetilis-emotsionaalne mõjutamine (nt sinitaevas, lumelitrid või palg), siis teaduskeelne sõnavara väljendab maailma teaduslikku tunnetust valdavalt rangelt, täpselt ja ratsionaalselt (kasutatakse rohkelt oskussõnavara, kuid ka teisi teadusstiilile iseloomulikke sõnu nagu näiteks käsitleda, tõestada, eeldada).

Argi- ja ilukirjanduslikku stiili iseloomustab suurem vabadus ja mängulisus – neid stiile võib kokkuvõtlikult käsitleda mitteformaalse kirjastiilina. Ajakirjanduslik, ametlik ja teaduslik stiil paiknevad oluliselt kindlamates piirides, moodustades formaalse kirjastiili.

Formaalse stiili, sealhulgas siis ka teadusliku stiili eristuvad tunnused on järgmised:

– Kasutatakse mingile valdkonnale omast oskussõnavara ehk termineid (nt õigusvõime juristidel või õpikäsitus haridusteadustes).
– Oluline on korrektne keelekasutus.
– Kasutatakse vaid ühemõttelisi, täpse sisuga sõnu ning väljendeid.
– Infot edastatakse neutraalselt ja objektiivselt, emotsionaalselt vaoshoitult, esiplaanil on sõnumi sisu ning isiklikku suhtumist ei       rõhutata.
– Tihti kehtivad nõuded ka vormistusele ning teksti kompositsioonile.

Seevastu mitteformaalne stiil on mänguline ja loov, tähtsal kohal on isikliku suhtumise ja emotsioonide edasiandmine, lubatud on lohakas sõnakasutus, vulgarismid ja fraseologismid. Formaalsele stiilile on seega omased piirangud kõiges selles, mis mitteformaalses stiilis on lubatud.

 Allikas: https://blog.ezinearticles.com/2011/03/formal-vs-informal.html