Teadlase eetika

Teadlase eetika tegeleb teadlase professiooniga seotud eetiliste normidega. Teadlase eetika põhiküsimus on, milliseid eetilisi norme ja väärtusi teadlane oma töös peaks järgima.

Kuna tänapäeva ühiskondlike institutsioonide areng ei pruugi suuta teaduse ja tehnika arenguga sammu pidada, on teadlase isikliku vastutuse ja eetika küsimused muutunud eriti olulisteks. Selleks, et teadus saaks areneda, peab ühiskonnal ja teistel teadlastel olema võimalik usaldada, et teadlased on ausad ja teadustulemused tõesed. Teadlase eetika käsitleb nii teadlaste omavahelisi suhteid, kui suhteid ühiskonnaga ning teadlase rolli õpetaja, õpilase ja eksperdina.

Teadlane juhindub oma töös headest teadustavadest. Ta seisab hea selle eest, et ühiskond teadust väärtustaks. Oluline on pöörata tähelepanu märksõnadele nagu ausus ja konfidentsiaalsus, kompetentsus ja professionaalsus. Loomulikult on keelatud andmete võltsimine ja meelevaldne või omakasupüüdlik tõlgendamine. Teadusloome on jätkuv protsess, niisiis peab teadlane suhtuma kriitiliselt oma teadustöö tulemustesse ning olema valmis uute asjaolude valguses oma varasemaid saavutusi ümber hindama.

Suhetes teiste teadlastega, peaks teadlane suhtuma oma kolleegidesse tolerantselt ja tervitama teiste edu. Teise teadlase pädevuse võib kahtluse alla seada ainult argumenteeritud tõestuse põhjal. Teadlane peab lähtuma võrdõiguslikkuse printsiibist, igasugune diskrimineerimine rassilisel, rahvuslikul, poliitilisel, soolisel vm alusel on lubamatu. Juhendaja näiteks laborijuhatajana, ei tohi oma positsiooni ära kasutada, ta peab suhtuma oma õpilastesse (ja õpetajatesse) lugupidamisega. Teadlane ei tohi esitada õpilaste uurimistulemusi või ideid enda omadena, ta peab innustama õpilaste iseseisvat kriitilist mõtlemist ning austama nende õigust avaldada vaba arvamust. Eksperdina võib teadlane esineda vaid oma pädevuse piirides ning teostada iga ekspertiisi erapooletult ja vastutustundega.

Teadlane vastutab moraalselt oma tegevuse eest, mis võib oluliselt mõjutada inimkonna, keskkonna, riigi või üksikute sotsiaalsete institutsioonide arengut. Kui vähegi võimalik, on teadlase kohus kindlustada, et tema uurimistöö tulemusi kasutatakse ühiskonna ja keskkonna huvides.

Eesti teadlaste eetikakoodeksi eesmärk on sõnastada ja teadvustada need üldised eetilised printsiibid, millest iga teadlane peab oma tegevuses juhinduma.

Lähemalt saab eetikakoodeksiga tutvuda siin: http://www.akadeemia.ee/_repository/File/ALUSDOKUD/Eetikakoodeks2002.pdf

Hea teadustava eesmärk on toetada heade tavade tundmaõppimist, omaksvõtmist ja juurdumist Eesti teaduskogukonnas. Hea teadustava kirjeldab, millist käitumist teadlastelt oodatakse ning missugune on teadusasutuse vastutus hea teaduse tagamisel, aidates nõnda suurendada teaduse usaldusväärsust üksikisiku ja üldsuse silmis.

Hea teadustavaga on võimalik tutvuda siin: https://www.eetika.ee/sites/default/files/www_ut/hea_teadustava_trukis.pdf

Hea teadustava raamdokument on juhiseks kõigile Eesti teadusasutustele ja neis töötavatele teadlastele. Teadusasutuse ülesandeks on korraldada oma organisatsioonis hea teadustava rakendamine, mõeldes läbi, kuidas suurendada teadlikkust hea teadustava põhimõtetest, seirata teaduskeskkonda ja vajadusel sekkuda ning menetleda väärkäitumise kahtlusega juhtumeid. Teadusasutuste tavade ühtlustamiseks kutsume teadusasutusi oma protseduurireeglite ja eeskirjade väljatöötamisel koostööd tegema.

Kasutatud kirjandus:

TÜ Eetikaveeb https://www.eetika.ee/

Eesti Teadusagentuur www.etag.ee/tegevused/teemad/teaduseetika