Plagiaadivormid
Kuna plagiaati üheselt defineerida on keeruline, peatume järgnevalt erinevatel plagiaadi vormidel, mille teadvustamine aitab loodetavasti paremini plagiaadi olemusest aru saada. Plagiaadivormide tutvustamisel toetun Tiina Tasa (2018) magistritööle „Tartu Ülikooli õppejõudude ja üliõpilaste arusaamad plagiaadist ja plagiaadituvastussüsteemidest“. Keerukamaid juhtumeid illustreeritakse näidetega.
Plagiaadivormid:
- Sõnasõnaline plagiaat – sõnasõnaline teis(t)e autori(te) töö või tööosade kasutamine ja enda omana esitamine. Siia kuulub ka teis(t)e üliõpilas(t)e töö osade või terve töö enda omana esitamine. Siinjuures pole oluline, kas olete kaasüliõpilaselt saanud loa tema töö kasutamiseks või mitte.
Näide 1.
|
PLAGIAAT Laine Pau (2018) referaadis |
ORIGINAALALLIKAS: Katarina Stenberg (2011) doktoritöö |
|
Termin “refleksioon” tuleneb ladinakeelsest verbist “reflectere”, mis tähendab paindumist või pööret (‘flectere’) tagasi (‘re’) (Bengtsson 2003: 297). Refleksioon eneserefleksiooni tähenduses on omanud olulist rolli uusaja filosoofias renessansist kuni tänapäevani. Filosoofilises kontekstis on refleksiooni kasutatud ontoloogiliselt, eraldamaks teadvust materiaalsest maailmast. Seejuures viidatakse indiviidile kui aktiivsele agendile, kes avastab ennast refleksiooniakti käigus (Bengtsson 2003:296−297). Klassikalised ameerika pragmatistid Peirce, James, Mead ja Dewey on kõik näinud indiviidi minateadvuse arengut kui tähenduste loomist läbi sisemise dialoogi endaga ehk refleksiivsuse, mille kaudu indiviid saab endast teadlikuks. Samal ajal on refleksioon võti indiviidi semiootilise või sümbolilise võimekuse juurde (Wiley 2006:5).
|
The term “reflection” derives from the Latin verb “reflectere”, which means a bend or turn (‘flectere’) backwards or back (‘re’) (Bengtsson, 2003, p. 297). As Bengtsson (2003) states, reflection in the sense of self-reflection has played a crucial role in modern philosophy from the Renaissance up to the present. In a philosophical context, reflection has been used ontologically to separate consciousness from the material world. In this ontological sense, the term has been used metaphorically to refer to individuals as active agents who discover themselves in the act of reflection. (Bengtsson, 2003, pp. 296−297.) The classical American pragmatists, Peirce, James, Mead and Dewey, are known for their theory of meaning. The idea that the meaning of a statement is in its practical or activist consequences is considered their common denominator. But these thinkers also had innovative ideas concerning human nature or the self, the most central being that the self is an internal dialogue (Wiley, 2006, p 5).
|
Näite selgituseks: Linda Pau on kasutanud oma referaadis teise autori materjali, ilma sellele korrektselt viitamata. Korrektne olnuks kasutada jutumärke ja sekundaarset viitamist (viitama Stenbergi järgi).
- Mosaiik-plagiaat – puudub täies mahus sõnasõnaline kopeerimine, ent teis(t)e idee(d) ja töö osad on esitatud enda omadena ilma korrektselt viitamata. Seejuures kasutatakse kohati sünonüüme, aga struktuur ning sisu jääb samaks (Myers, 2017, viidatud Tasa, 2018 j).
|
PLAGIAAT Laine Pau (2018) referaadis |
ORIGINAALALLIKAS Lamote & Engels 2010 |
|
Erinevate identiteedi-uurijate hinnangul ongi õpetamisega seonduv professionaalne identiteet ennekõike kogemuste interpretatsiooni ning professionaalsete teadmiste ja nende juurdekasvu tulemus (Lamote, Engels 2010). Seega võib väita, et professionaalse identiteedi kujunemine on jätkuv ning dünaamiline õppimisprotsess, mida mõjutavad isiklik (aja)lugu, sotsiaalsed interaktsioonid, psühholoogilised ja kultuurilised faktorid.
|
Another feature of professional identity is connected with professional identity formation. Several authors agree with Kerby’s (1991) description of professional identity as an ongoing process of interpretation and re-interpretation of experiences. It is dynamic and subject to an ongoing learning process. Personal history, social interactions and psychological and cultural factors influence the identity formation (Cooper and Olson 1996).
|
Näite selgituseks: Linda Pau on oma referaadis originaalallikaga väga omavoliliselt toimetanud, nii asub viide artikli autoritele (Lamote ja Engels) vales kohas, puudub kaudviide Kerby professionaalse identiteedi mudelile. Viimane lause referaadis on aga sootuks esitatud nii nagu see oleks Linda Pau enda mõte. Korrektne olnuks viimases lauses kasutada jutumärke ning kasutada sekundaarset viitamist Cooper`i ja Olsoni artiklile.
- Võlts ümbersõnastamine: teis(t)e tekst on viidatud kui ümbersõnastatud tekst, ent tegemist on tegelikult otsese tsitaadiga ning viitamisel pole kasutatud jutumärke (Walker, 2010, viidatud Tasa, 2018 j).
|
PLAGIAAT Laine Pau (2018) referaadis |
ORIGINAALALLIKAS Bengtsson, 2003 |
|
Mõiste “refleksioon” tuleneb ladinakeelsest verbist “reflectere”, mis tähendab paindumist või pööret (‘flectere’) tagasi (‘re’) (Pau, 2018).
|
Mõiste“refleksioon” tuleneb ladinakeelsest verbist “reflectere”, mis tähendab paindumist või pööret (‘flectere’) tagasi (‘re’) (Bengtsson 2003: 297).
|
Näite selgituseks: Linda Pau pidanuks oma referaadis kasutama jutumärke ja sekundaarset viitamist. Lugejale peab olema üheselt arusaadav, milline on laenatud ja milline autori enda mõte.
- Ümbersõnastamine: teis(t)e idee(d) on oma sõnadega ümber kirjutatud ilma autorile viitamata. (Myers, 2017, viidatud Tasa, 2018 j).
|
PLAGIAAT Laine Pau (2018) referaadis |
ORIGINAALALLIKAS Lamote & Engels, 2010 |
|
Seega võib väita, et professionaalse identiteedi kujunemine on jätkuv ning dünaamiline õppimisprotsess, mida mõjutavad isiklik (aja)lugu, sotsiaalsed interaktsioonid, psühholoogilised ja kultuurilised faktorid. |
Another feature of professional identity is connected with professional identity formation. Several authors agree with Kerby’s (1991) description of professional identity as an ongoing process of interpretation and re-interpretation of experiences. It is dynamic and subject to an ongoing learning process. Personal history, social interactions and psychological and cultural factors influence the identity formation (Cooper and Olson 1996). |
Näite selgituseks: Linda Pau on sõnastanud ümber originaalallikas esitatud mõtted, samas pole ta neile korrektselt viidanud ja referaadis on need kirjas nagu Linda Pau enda mõtted. Korrektne olnuks kasutada sekundaarset viitamist, näidates ära kõik autorid.
- Enese-plagiaat – enda andmete, töö või töö osade, mis on juba eelnevalt avaldatud, uuesti kasutamine ilma enesele viitamata (Myers, 2017, viidatud Tasa, 2018 j).
- Küber-plagiaat – andmete, piltide, teksti vmt. internetist kopeerimine või allalaadimine mingis osas või terves mahus ilma korrektselt viitamata (Dhammi & Haq, 2016).
- Keeltevaheline plagiaat –plagiaat tekib algmaterjali tõlkimisel teise keelde ilma korrektselt allikale viitamata (Ferrero et al., 2017, viidatud Tasa, 2018 j).
|
PLAGIAAT Laine Pau (2018) referaadis: |
ORIGINAALALLIKAS Torgny,R. & Mårtensson, K. (2009). Significant conversations and significant networks – exploring the backstage of the teaching arena, Studies in Higher Education, 34(5), 547-559. |
|
Seega kui ülikooli õppejõud läbi refleksiivse kommunikatsiooni õpib midagi olulist õppimise ja õpetamise kohta, siis uute teadmiste omaksvõtu kaudu areneb mitte ainult tema arusaam õpetamisest, vaid ka tema arusaam endast kui õppejõust (Roxå, Mårtensson 2009).
|
In short, this means that if a university teacher learns something of importance about teaching and learning, he or she, via an incorporation of new aspects into his or her previous knowledge, develops his or her view not only on teaching in general but also on his or her role as a teacher (Roxå & Mårtensson, 2009, p 549).
|
Mida ei peeta plagiaadiks?
Plagiaadiks ei peeta päevakajalisi ja üldtuntud fakte ning teadmisi. Mõned näited selle kohta, kus ei ole tegemist plagiaadiga.
- Alates 1. augustist 2018 on Tartu Ülikooli rektor prof Toomas Asser.
- Hüpotenuusi ruut võrdub kaatetite ruutude summaga.
- Maa teeb tiiru ümber Päikese 345 ööpäevaga.
