Paradigmade paljusus

Paradigmade paljusus

Eelpool esitasime kaks peamist paradigma, kuid need ei ole ainukesed. Näiteks Della Porta ja Keating (2008) toovad esile neli paradigma, lisaks positivismile ja interpretivismile veel postpositivismi ja humanismi. Blaikie (2015) räägib samuti neljast klassikalisest paradigmast, kuid positivismi ja interpretivismi kõrval kasutab ta termineid kriitiline ratsionalism ja klassikaline hermeneutika ning eristab veel kuut kaasaegset paradigma: kriitiline teooria, etnometodoloogia, sotsiaalne realism, kaasaegne hermeneutika, strukturatsiooni teooria ja feminism. Guba ja Lincoln (1998) eristavad positivismi, postpositivismi, kriitilist teooriat ja konstruktsionismi. Samuti on erinevates sotsiaalteaduste distsipliinides nii-öelda omad lemmikud ja paradigmade jaotused. Seega on siinkohal oluline rõhutada, et paradigmade puhul võib olla mitmeid erinevaid liigendusi ja nimetusi, samuti vastanduvaid seisukohti kas näiteks feminism on eraldiseisev paradigma või mitte. Vaadates Blaikie (2015) poolt esile toodud kuut kaasaegset paradigma, siis võib öelda, et pigem on toimunud liikumine interpretivistliku maailma vaate poole ning järjest enam toimub kaugenemine positivismist. Paradigmade paljusus on aga selge viide sellele, et sotsiaalteadustes ei toimu enam nii suurt paradigmade vahelist vastandumist.