Mustandi koostamine – teemaarendus ja teksti struktuur

Mustandi koostamist võib alustada mõne eelpool kirjeldatud mõtete püüdmise tehnikaga leitud ideede järjestamisest ja lahtikirjutamisest. Kirjutamisega algust tehes tuleb silmas pidada, et igal kirjatööl (essee, seminaritöö, referaat, uurimistöö) on põhiline kolmikstruktuur: sissejuhatus – teemaarendus/sisuosa – kokkuvõte. Täpsem struktuur sõltub juba konkreetsest tekstiliigist ning sellele seatud nõuetest. Kuivõrd sissejuhatus ja kokkuvõte kirjutatakse reeglina alles lõpus, on soovitav mustandi koostamist alustada teemaarendusest.

Teemaarendus

Teemaarendus on iga kirjatöö tuum. Mustandi koostamise esmases faasis võib kirjutada kõigest, mis tundub põhiidee seisukohalt oluline. Alati on kasulik kirjutada pigem rohkem – kirjaliku kuju saanud mõtted selginevad ning hiljem kirjutatut üle lugedes on lihtsam eristada olulist ebaolulisest. Seejärel teksti struktureerides ja viimistledes võib liigseks osutunud mõttekäigud kustutada ning jätta alles vaid need, mis on teema ja põhiidee seisukohalt kõige olulisemad. 

Tekstistrateegiad

Sõltuvalt kirjutise eesmärgist on teemaarendusel võimalik kasutada erinevaid strateegiaid nagu näiteks jutustamine, kirjeldamine, võrdlemine, analüüsimine, hinnangu andmine jt. Enamasti kombineeritakse ühes tekstis mitmeid strateegiaid.

Jutustamisel või järjestamisel keskendutakse mingite sündmuste või nähtuste ajalisele mõõtmele. Jutustamist on võimalik kasutada näiteks mõne ülesande puhul tausta loomiseks. Kirjeldamisel antakse ülevaade mingi nähtuse omadustest. Ülikooliõpingute käigus koostatavates akadeemilistes tekstides ei saa enamasti siiski piirduda jutustamise ja kirjeldamisega, tuleb liikuda arutlevama ja analüüsivama teksti poole. Siin on mitmeid võimalusi:

– põhjuslike suhete esiletoomine – tuuakse esile, kuidas üks nähtus mõjutab teist, missugused on mingi nähtuse tagajärjed;

– võrdlemine – nähtuseid ja probleeme võrreldakse, tuuakse eile võrreldavate nähtuste sarnased ja erinevad jooned;

– vastandamine – tuuakse esile võrreldavate nähtuste erijooned, ainestik esitatakse kontrastiprintsiibil, näiteks enne ja nüüd, oluline ja mitteoluline, poolt ja vastu;

– liikumine üldiselt üksikule (esitatakse üldine printsiip ning seejärel tuuakse näited) või üksikult üldisele (esmalt esitatakse näited, mille põhjal näidatakse, et need tulenevad kõik ühest printsiibist); 

– analoogiale tuginemine (tundmatut või keerulist nähtust võrreldakse tuntuga ning põhjendatakse, miks on tundmatu ja keeruline nähtus oma põhiolemuselt sarnane tuntud nähtusega);

– näidete toomine (asjakohased näited tõendavad seisukoha paikapidavust ning võimaldavad üldistust);

– analüüsimine (tuuakse välja nähtuse olemuslikud jooned ja osad, nendevahelised seosed);

– liigitamine ja rühmitamine (nähtuseid grupeeritakse ühiste tunnuste alusel; liigitamine pole võimalik ilma eelneva analüüsita, sest see eeldab nähtuste ühis- ja erijoonte esiletoomist);

– põhjendatud hinnangu andmine, näiteks erinevatele autorite seisukohtadele või käsitlustele mingist teemast (pole samuti võimalik ilma eelneva analüüsita

Olles erinevatest teemaarenduse tehnikatest teadlik, võib edaspidi akadeemiliste tekstide lugemisel pöörata neile teadlikku tähelepanu, märkamaks, missuguseid erinevaid strateegiaid üks või teine autor mingi probleemi käsitlemiseks kasutab.

Struktureerimine

Struktureerimine on sisuline töö mustandiga:  jälgitakse, et kogu tekst oleks põhiidee teenistuses ning et põhiidee oleks loogiliselt lõpuni välja arendatud. Seejärel visandatakse sissejuhatav ja kokkuvõttev osa. Struktureerimisel on abiks kriitiliseks lugejaks kehastumine. Teksti põhiidee võib olla küll selge ja mõistetav autorile endale, kuid hoolt peab kandma ka selle eest, et lugeja jõuaks teksti lugedes täpselt samadele järeldustele/tulemustele.

Põhiidee juures püsimisel võib endalt kriitilise lugejana küsida näiteks järgmisi küsimusi:

• Kas iga peatükk ja alapeatükk teenib põhiidee edasiandmist?
• Kas iga lõik on põhiidee teenistuses – toetab ja selgitab?
• Kas tekstis esitatud seisukohad põhiidee edasiandmiseks on loogilises järjestuses?
• Kas põhiidee on lõpuni välja arendatud – kas midagi on puudu või üle?
• Kas põhiidee mõistmiseks jääb midagi puudu?

Vajadusel tuleb mingeid teksti osasid kustutada või juurde kirjutada, tõsta loogilisse järjestusse peatükid, alapeatükid ning lõigud ja laused nendes.