Mõtete korrastamine

Kui esimene etapp mõtete ja ideede kogumisel on lõppenud, tuleb järgnevalt korrastada oma mõtted nii, et nende põhjal saaks koostada tervikliku teksti. Siin on abiks eesmärgi teadmine. Ülikooliõpingute jooksul koostatavatel akadeemilistel tekstidel võib olla erinevaid eesmärke, näiteks võib praktika lõpus koostatava kirjaliku refleksiooni eesmärgiks olla oma kogemuse seostamine õpitud teooriaga, lõputöö koostamise kaudu tuleb aga muuhulgas tõendada uurimisülesande lahendamise ning erialateadmiste esitamise oskust. Iga teksti koostamisel tuleb aluseks võtta sellele seatud eesmärk. 

Lisaks eesmärgile on oluline määratleda teksti põhiidee – kogu järgnev tekst peab olema põhiidee edasiandmise ja põhjendamise teenistuses (näiteks essee põhitees või lõputöö uurimisküsimus/hüpotees). Selgelt määratletud põhiidee toetab nii kirjutajat kui lugejat. Kirjutajal on põhiideed silmas pidades lihtsam koostada sidusat teksti ning lugejal on lihtsam jälgida teksti, mis on keskendunud ühe selge idee edasiandmisele.

NB! Põhiideed ei tohi segamini ajada teemaga! 

Kui eesmärk on seatud ja põhiidee leitud, tuleks mõelda kirjutise adressaadile. Lugejaks võib olla näiteks õppejõud, kes soovib hinnata omandatud teadmisi. Samuti võivad olla lugejaskonnaks teised valdkonna asjatundjad, kes on huvitatud saavutatud uurimistulemustest. Kui teksti adressaat on teada, on kirjutades võimalik paremini arvestada lugeja ootustega nii teksti keerukuse kui teemaarenduse osas. Oluline on ka suhtumine lugejasse, tuleb mõelda sellele, kas teksti on huvitav lugeda, kas pakutakse mingit uut infot, kas tekstist on võimalik aru saada, kas lugejat juhitakse kindlakäeliselt oma mõtterajal või pakutakse ideid segaläbi, kas tabeleid ja jooniseid selgitatakse, kas teistele autoritele viidatakse nii, et lugeja leiaks soovi või vajaduse korral hõlpsasti üles algallika.