Milleks on vaja teada paradigmasid?

Mõtlemisülesanne

Järgnev tsitaat pärineb fenomenoloogilit Alfred Schutz’ilt. Palun mõelge antud tsitaadi valguses, kas ja kuivõrd erinevad on loodus- ja sotsiaalteadused. Kumba uurimisparadigma – positivism vs interpretivism vaated on Sinu maailmavaatega lähedasemad?

„Looduse maailm, nagu see on loodusteadlaste poolt seletatud, ei ‘tähenda’ midagi molekulidele, aatomitele ja elektronidele, millest loodus koosneb. Sotsiaalteadlase vaatlusväli ehk sotsiaalne tegelikkus, omab erilist tähendust ja relevantsust inimestele, kes elavad, tegutsevad ja mõtlevad selles tegelikkuses.“ (Schutz 1978: 31)

Sotsiaalse tegelikkuse uurimine ise hakkab sotsiaalset tegelikkust kujundama, kuna inimesed võtavad arvesse uue teadmise ja kujundavad oma sotsiaalset keskkonda ümber. Näiteks uurides vaba kooselu levikut Eestis, avaldades selle kohta artikleid, me võime kujundada arusaama ja hinnanguid vaba kooselu kohta, mis omakorda võib viia inimeste käitumise muutuseni.

Paradigmade teadmine ja nende erisuste mõistmine on aluseks teadustöö ülesehitusel. Siin on kaks võimalikku lähenemist. Esiteks võib olla uurija maailmavaateliselt väga selgelt ühe või teise paradigma esindaja ning uurimisprobleem tõstatub paradigma põhieelduste raamistikus. Näiteks positivismi esindaja soovib selgitada välja seose lapse akadeemilise edukuse ja vanemate haridustaseme vahel, seevastu intrepretivistliku suuna esindaja eesmärk on mõista, kuidas perekonnas toimub põlvkondade vaheline hariduse väärtustamine. Teine võimalus on see, et tulenevalt uurimisprobleemist või uurimisvajadusest lähtutakse ühe või teise paradigma põhieeldustest. Näiteks, kui eesmärgiks on kaardistada mitteõppivate ja noorte (NEET-noored) osakaal ühiskonnas, siis rakendame positivistlikule paradigmale iseloomulikke uurimismeetodeid või kui eesmärgiks on mõista, kuidas NEET-noored ise oma positsiooni ühiskonnas näevad ja millised on nende tulevikku suunatud ootused, siis me lähtume pigem interpretivismi põhimõtetest. Paradigmad annavad ette suuna teoreetiliste ja metodoloogiliste lähtekohtade valimiseks.

Lisalugemine: Lagerspetz, M. (2017). Ühiskonna uurimise meetodid. Sissejuhatus ja väljajuhatus. Tallinn: TLÜ Kirjastus. Peatükk 3. Sotsioloogilised teadusideaalid (lk 45-58).

Mõtlemisülesanne

Palun loe läbi Professor Rein Raua arvamuslugu „Sotsiaalsed konstruktsioonid ja poliitiline tegelikkus“, mis ilmus Postimehe vahelehes Arvamus ja Kultuur 27. aprillil 2018. https://arvamus.postimees.ee/4479118/rein-raud-sotsiaalsed-konstruktsioonid-ja-poliitiline-tegelikkus

Küsimused: Kuidas mõtestab Rein Raud lahti sotsiaalset konstruktsionismi? Millised on põhilised sotsiaalsed konstruktsioonid, mida ta oma artiklis esile toob?

1. Sotsiaalne konstruktsioon on inimeste ühistegevuses tekkinud nähtus. 2. raha, mehelikkus-naiselikkus, rahvus.