Deduktiivne strateegia ja lineaarne uuringuprotsess

Enamus kvantitatiivseid meetodeid on loomult deduktiivsed ehk arutluskäik liigub üldiselt üksikule.  Deduktiivset strateegiat tasub kasutada nende teemade puhul, mida on varem palju uuritud. Lähtekohaks on varasemad uuringud ja/või teooriad, millest tuletatud hüpoteesi kontrollitakse või mille põhjal koostatud konkreetsetele uurimisküsimustele otsitakse vastuseid kogutud andmeid analüüsides (vt joonis ).

Joonis: Deduktiivne ehk üldiselt üksikule uurimistrateegia.

Näiteks ütlevad teooria ja varasemad uuringud, et kõrgkoolide esimese kursuse tudengid ei näe ohtu, et teine tudeng võiks tema tööd oma nime all esitada. Kontrollime seda väidet, küsitledes suurt hulka sotsiaalvaldkonna esmakursuslasi. Kui meie uuring on korrektselt läbi viidud ja tulemused kinnitavad, et tõepoolest suurem osa uuritavatest ei teadvusta ohtu oma tööde jagamisel, saame kinnitada teooria paikapidavust. Tulemused kehtivad mingi tõenäosusega iga üksiku sotsiaalvaldkonna tudengi puhul ja on teatud tingimustel üldistatavad kas kõigile (Eesti) esmakursuslastele või koguni tervele üliõpilaskonnale.

Deduktiivse uuringustrateegia puhul on uuringuprotsess lineaarne, st kulgeb kindlalt ettenähtud etappide kaupa. Teooria põhjal püstitatud uurimisprobleemi või sõnastatud uurimisküsimusi töö käigus ei muudeta. Seetõttu on selle strateegia puhul eeltöö põhjalikkus ülioluline.

Mõtlemisülesanne

Milline võiks olla järgmiste uurimistöö etappide järjestus lineaarse uurimisprotsessi puhul: *Töö kirjandusega, probleemiseade  *Tulemuste tõlgendamine ja võrdlus varasemate uuringutega,  järelduste tegemine  *Teema valik  * Valimi moodustamine, meetodi testimine  *Uurimiseesmärgi püstitamine, uurimisküsimuste või hüpoteeside sõnastamine, sobiva uurimisviisi, -strateegia ning meetodite valik  *Töö vormistamine ja viimistlemine   * Andmete kogumine, analüüs ja tulemuste esitamine

1. Teema valik

2. Töö kirjandusega, probleemiseade

3. Uurimiseesmärgi püstitamine, uurimisküsimuste või hüpoteeside sõnastamine, sobiva uurimisviisi, -strateegia ning meetodite valik

4. Valimi moodustamine, meetodi testimine

5. Andmete kogumine, analüüs ja tulemuste esitamine

6.  Tulemuste tõlgendamine ja võrdlus varasemate uuringutega,  järelduste tegemine

7. Töö vormistamine ja viimistlemine

back forward