Induktiivne strateegia, tsükliline uuringuprotsess

Kvalitatiivsed meetodid on olemuselt induktiivsed, ehk arutluskäik järelduste tegemisel liigub üksikult (üksikjuhtumitelt) üldisele (teooria). Induktiivse strateegia puhul lähtutakse andmetest või üksikjuhtumitest, millest otsitakse seaduspärasusi ja mustreid. Nende alusel tehakse järeldusi või luuakse uus teooria (vaata joonis 2).  Seetõttu on see strateegia sobivaim vähe uuritud teemade puhul.

Induktiivse  uuringustrateegia puhul on uuringuprotsess tsükliline, st uuringu käik kujuneb vastavalt kogutud andmetele, vajadusel liigutakse algusesse tagasi, täpsustatakse uuringu eesmärki või uurimisküsimusi. Vajadusel kogutakse ka andmeid juurde, kui on tarvis kujunevat teooriat kinnitada, muuta või täiendada.

Joonis 2. Induktiivne ehk üksikult üldisele uurimisstrateegia

Valides induktiivse strateegia, teeme viie esmakursuslasega intervjuud, iga intervjuu kestab umbes tunni. Intervjuu käigus kirjeldavad tudengid võimalikult põhjalikult, millised on nende kogemused õppematerjalide jagamisega seoses. Intervjuude sõna-sõnaliselt kirjapandud tekste on mahult kokku umbes sada lehekülge. Tekste analüüsides saame tulemused. Oletame, et kõik  intervjueeritavad rääkisid, kuidas nad ise jagavad ja nendega jagatakse vabalt kõiki õppematerjale ja kodutöid ning ei kardeta, et keegi võiks seda kurjasti ära kasutada. Siit koorub üks esialgne hüpotees, et tudengid ei taju ohtu õppematerjalide jagamisel. Hüpoteesiga edasi töötades jõuame üldistamiseni, st teooriani.

Olgu öeldud, et kuigi esmapilgul tundub induktiivne uurimisprotsess oma loomingulisuse ja  paindlikkusega ahvatlev, on sarnase uuringu teostamine väga töömahukas eriti andmekogumise ja andmeanalüüsi etapis. Samuti ei ole sellise uuringu tulemused üldistatavad ja laiendatavad suuremale hulgale uuritavatele. Eelpool toodud näite puhul saime teada, et ainult viis uuringusse kuulunud tudengit  jagavad materjale vabalt. Tulemuste üldkehtivust tuleks seega testida täiendavaid (kvantitatiiv)uuringuid läbi viies.

Ja kuigi võib tunduda, et kvalitatiivuuringu puhul võib andmeid koguma minna justkui nn puhta lehena, ei ole see kindlasti nii. Eeltöö on väga oluline ka kvalitatiivuuringu puhul – varasemate uuringute ja teooriatega tutvumine, korrektse kirjandusülevaate koostamine, uurimisprobleemi püstitamine, eesmärgi ja uurimisküsimuste sõnastamine on hädavajalik. Vastasel juhul võib selguda, et jalgratas, mida mindi leiutama, on ammuilma leiutatud.