Andmekogumine, andmeanalüüs ja tulemuste esitamine kvantitatiivuuringus
Kogutavad andmed nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses uuringus võivad olla:
- esmased – uurija kogub andmeid ise
 - 
teisesed – andmed on kogutud teise teadlase poolt
 - 
kolmandased – teise teadlase poolt analüüsitud andmed
 
Alati tasub kõigepealt kindlaks teha, kas ehk vajalik andmestik on kusagil olemas, siis jääb ära vaevaline andmekogumisprotsess. Sotsiaalvaldkonna andmekogumeid vahendab näiteks TÜ teadusandmete repositoorium DataDOI.
Enimkasutatavad esmaste andmete kogumismeetodid kvantitatiivuuringutes
- Küsitlused (küsimustikku täidab küsitluse läbiviija)
- Näost-näkku (standardiseeritud intervjuu)
 - Telefoniküsitlus
 - Omnibuss-küsitlus
 
 - Ankeedid (vastaja ise täidab)
- Online-ankeedid
 - Paberil
 - Postitatud (postiga, e-postiga)
 
 - Eksperimendid
 - Vaatlused (struktureeritud)
 - Dokumendid
 - Juhtumiuuringud
 
Andmete analüüs kvantitatiivuuringus
Kvantitatiivseid andmeid analüüsitakse statistilise andmeanalüüsi meetodite abil. Väikesemahulise uuringu andmed saab edukalt analüüsida mõne tabelarvutusprogrammmi abil, millest tuntuim on Excel. Suurte andmestike puhul kasutatakse spetsiaalseid rakendusi nagu näiteks SPSS või R.
Tulemuste esitamine kvantitatiivuuringus
Näide kvantitatiivuuringust: Jeenas, P. (2010). Töökoha leidmine sotsiaalsete võrgustike abil: Eesti tööjõu-uuringu tulemuste põhjal. Uurimistöö. Tartu Ülikool, rahvamajanduse instituut. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:110940
Mõtlemisülesanne- Eesti tööjõu-uuring
 - kõik Eestis elavad tööealised isikud
 - teisesed
 - regressioonianalüüsi