Refereerimine

Refereerimine on ühe või mitme autori seisukohtade sisulähedane ümbersõnastamine. Refereerida on võimalik parafraseerides, summeerides ja sünteesides.

Parafraseerimine

Parafraseerimine tähendab, et algteksti seisukohti edastatakse oma sõnadega originaaliga sarnases mahus. Parafraasis peavad oluliselt muutuma nii algne sõnastus kui lause struktuur – originaaltekstis vaid paari sõna muutmine või ärajätmine pole kindlasti parafraseerimine. Selle vastu eksivad tihti algajad kirjutajad ning riskeerivad seeläbi halvimal juhul plagiaadisüüdistusega isegi juhul, kui allikale on viidatud.

Algajale kirjutajale võib korrektne parafraseerimine olla üsna keeruline ülesanne. Kui kohe ei suudeta loetu mõtet oma sõnadega edasi anda, võib parafraseerimist harjutada samm-sammult. Näiteks võib esmalt püüda muuta originaalteksti struktuuri, alustades parafraseerimist originaalteksti sellest osast, mis on kõige olulisem just konkreetse teema seisukohalt,  mitte originaalteksti algusest. Samuti võib originaalteksti pikemad laused ümber sõnastada mitmeks lühemaks lauseks või kombineerida originaalteksti lühemad laused pikemateks. Kui teksti struktuur on muutunud, tuleb tööd teha sõnastusega, kasutades näiteks sünonüüme. Muutmata tuleks jätta olulised põhimõisted või terminoloogia. Hea parafraasi saamiseks võib seda protsessi korrata mitu korda.

Mõtlemisülesanne

Võrdle originaalteksti parafraasiga – kas tegemist on hästi ümber sõnastatud tekstiga? Miks?

Originaaltekst: Äraspidise psühholoogia (reverse psychology) printsiip on lihtne: kui sa teed kõik, mis võimalik, et mitte aktsepteerida tegelikkust, surub see tegelikkus ise sind veelgi enam sellesse vormi, mille eest sa põgeneda püüad.

Allikas:
Rohelend, B. (2014, 28. November). Riik, mida pole veel olnudki. Sirp. Loetud aadressil: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/riik-mida-pole-veel-olnudki/

Parafraas: Äraspidise psühholoogia printsiip on lihtne: sa teed kõik, mis võimalik, et mitte aktsepteerida tegelikkust ning selle tulemusel surub see tegelikkus ise sind veelgi enam sellesse vormi, mille eest sa põgeneda püüad (Rohelend, 2014).

Summeerimine ja sünteesimine

Summeerides antakse algteksti seisukohti oma sõnadega edasi kokkuvõtvalt, lühendatud kujul. 

Sünteesides antakse oma sõnadega edasi põhiidee, mis seob mitme erineva algteksti seisukohti mingi konkreetse teema kohta.

Mõtlemisülesanne

Kahes järgmises lõigus on juttu sissejuhatuse kirjutamisest. Missugune on kahte allikat ühendav idee sissejuhatuse kohta? Kuidas sõnastaksite selle oma sõnadega ümber? Pange see kirja ning lisage kindlasti viide mõlemale kasutatud allikale!

„Kuigi sissejuhatus on vormilt lihtne ja mahult lühike, ei ole teda sugugi lihtne kirjutada. Keerukus tuleneb sellest, et lühidusele vaatamata peab ta sisaldama palju informatsiooni, kuid ainult niisugust, mis on lugejale järgnevat teemaarendust silmas pidades oluline. Samal ajal peab ta olema ka huvitav, ärgitades edasi lugema.“
Allikas: Ehala, M. (2000). Kirjutamise kunst. Tekstiõpetuse õpik. Tallinn: Künnimees.

„Sissejuhatuse ülesandeks on juhatada lugeja töö teema juurde. Sel on kaks peamist ülesannet: äratada lugeja huvi ning anda lähteteave käsitletavast probleemist.“
Allikas: Hirsjärvi, S., Remes, P. & Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.

Refereering tuleb esitada viisil, et oleks selgelt aru saada, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ning missugused on refereerija enda seisukohad. Järgnevas näites on lõigu esimene lause autori oma tekst, milles luuakse seos kahe kontseptsiooni vahel ning teises lauses toetutakse kasutatud allikale:

Siin võib tõmmata paralleeli järgmises alapeatükis pikemalt käsitletava Pierre Bourdieu kontseptsiooniga habitus`est, mis on samuti igapäevase ja harjumusliku käitumise alus. Kui habitus`el on keskkonnaga sarnased struktuurid, tajutakse neid loomulike ja enesestmõistetavatena ning teadvuse sekkumine pole oluline (Käärik, 2013).

Refereerimisel tuleb silmas pidada, et kuigi algteksti edastatakse oma sõnadega, peab selle mõte siiski jääma samaks. Heal tasemel refereerimine eeldab loetu sisulist mõistmist. Tekstid tuleb mitmeid kordi läbi lugeda ning seejärel sisulähedaselt edasi anda algseid ideid ja tähendusi moonutamata.