Keeleline mõjutamine ja argumentatsioon
Akadeemiliste tekstide autor peab oma seisukohti esitama argumenteeritult, põhjendatult ja lugejaga arvestades. Lisaks infovahetusele on autori eesmärgiks ka lugeja veenmine oma seisukohtade tõepärasuses. Argumentatsioon ongi mingi väite tõepärasuse põhjendamine.
Argumentatsioonivõtete aluseks on mingis kultuuriruumis või kindlas auditooriumis omaks võetud väärtused ja eeldused, mida peetakse enesestmõistetavaks ja mida pole vaja enam seetõttu põhjendada. Sellisteks väärtusteks on näiteks inimõigused demokraatlikus ühiskonnas või puhas loodus looduskaitsjate jaoks. Argumenteerimisvõtted toetuvad kirjeldatud eeldustele ning neid kasutatakse vastuvõtja mõjutamiseks.
Vastuvõtjat on võimalik keeleliselt mõjutada erineva tõeväärtusega lausete – teoreetiliste ja ateoreetiliste lausete kaudu. Teoreetilised laused on laused, mille tõeväärtus on üheselt tõestatav (õige või vale). Ateoreetiliste lausete tõeväärtus pole aga üheselt tõestatav ning need annavad edasi autori subjektiivseid hoiakuid ja arvamusi.
MõtlemisülesanneHinnake, kas järgmised laused on teoreetilised või ateoreetilised! Põhjendage!
Tartu Ülikoolis õpib umbes 13 000 üliõpilast.
Tartu Ülikool on parim koht kõrghariduse omandamiseks.
Tallinna Ülikoolis õpib kõigest 7500 üliõpilast.
Erievad tekstiliigid erinevad otsese mõjutamise ulatuse poolest, kuid selget piirjoont puhtalt informatiivsete või selgelt mõjutavate tekstide vahel on siiski raske tõmmata. Ka kõige informatiivsem tekst, sh ka teaduslik tekst, võib lugejat varjatud vahenditega mõjutada, seda eeskätt mitteneutraalse sõnavara kasutamise kaudu ( nt tormama vs jooksma).
Sõnadel võib lisaks esmasele põhitähendusele olla veel kujundlik ja kaudne tähendus – konnotatsioon, mis äratakse vastuvõtjas sotsiaalkultuurilistest ja isiklikest assotsiatsioonidest tulenevalt (siinkohal võib meenutada hiljutist “kanakarja kambaka” sõna- ja tõlgendamisvaliku poleemikat). Kuivõrd teaduslike tekstide üheks põhitunnuseks on täpsus, tuleb neis kasutada neutraalset ja võimalikult ühetähenduslikku sõnavara.
Kuigi viidatud kanakarja-instsident ei leidnud aset teaduslikuks kommunikatsioonis, tuleb igasuguses suhtlussituatsioonis oma eesmärkide saavutamiseks arvestada sõnumi vastuvõtjaga, tema teadmiste ja tausta ning eesmärkide ja huvidega. Kui vastuvõtja teadmised ja taust on väljakujunenud ja muutmatud, siis tema eesmärke ja huve on siiski võimalik mõjutada.
Selleks, et sõnum vastuvõtjat eesmärgipäraselt mõjutaks, tuleb sõnumi koostamisel ja edastamisel arvestada tema tausta ja teadmistega ning kohanduda tema eesmärkide ja huvidega või neid enda järgi kujundada. Vastuvõtja tausta ja teadmistega arvestamine teeb sõnumi tema jaoks arusaadavaks. Vastuvõtja eesmärke ja huve silmas pidades võib kas passiivselt kohaneda tema huvide ja seisukohtadega (sõnumi sisu ja esitusviis on selline, mis vastab lugeja ootustele ja teadmiste tasemele) või sobivate argumentide esitamise kaudu püüda aktiivselt mõjutada vastuvõtja seisukohti.
Vastuvõtjat saab mõjutada vaid tema jaoks usaldusväärne autor. Autor saab lugejat oma usaldusväärsuses veenda mitmel viisil. Neist esimene on teadjana esinemine – selleks kasutatakse kindlas kõneviisis väiteid, samuti on võimalik toetuda kogemusele (nt 10-aastasele õpetajatööle), kasutatada asjakohast erialaterminoloogiat ning viidata teistele tuntud autoritele.
Kasutatud kirjandus:
Kasik, R. (2007). Sissejuhatus tekstiõpetusse. Tartu Ülikooli Kirjastus.
