Sotsiaalteaduste põhiküsimused

Sotsiaalteadustes on palju üksteisest erinevaid, ja üksteisele osaliselt vastanduvaid, lähenemisi (paradigmasid). Erinevad lähenemised tekivad enamasti vastusena mingile olulisele küsimusele. Sotsiaalteadustes on aegade jooksul esile kerkinud mitmeid fundamentaalseid küsimusi, millede üle vaieldakse siiamaani. Järgnev tabel annab ülevaate olulisematest sotsiaalteaduslikest probleemidest (ja vastandlikest lähenemistest, mis nende probleemide mõjul on tekkinud). Tabelis esitatud probleemide nimekiri ei ole muidugi lõplik. Samuti ei ole erinevad lähenemised alati teineteist välistavad. Põhimõtteliselt peaks iga sotsiaalteadlane iga nimetatud küsimuse osas mingi seisukoha võtma, või vähemalt olema teadlik küsimuse olemasolust.

Küsimus	Vastandlikud lähenemised
Kas sotsiaalteaduseed peaksid võtma eeskuju loodusteadustest?	Loodusteadused (nt. füüsika) esindavad teaduse ideaali. Kui sotsiaalteadused tahavad saada küpseks teaduseks, peavad nad võtma eeskuju loodusteadustest.	Sotsiaalteaduste uurimisobjekt (inimene ja tema ühiskond) on erinev loodusteaduste objektist (loodus). Seda tuleb uurida teisiti kui loodust.
	Positivistlik sotsiaalteadus	Interpreteeriv sotsiaalteadus
Milline peaks olema sotsiaalteadlase roll ühiskonnas?	Sotsiaalteadlane peab selgitama välja tõe, jäädes sealjuures neutraalseks.	Sotsiaalteadlane peab lisaks tõe väljaselgitamisele, andma ka hinnangu. Ütlema mis on hea või halb.
Milline peaks olema sotsiaalteadlase roll ühiskonnas?	Positivistlik sotsiaalteadus	Normatiivne, kriitiline sotsiaalteadus.
Milline on üldiste seaduspärasuste roll sotsiaalteadustes?	Sotsiaalteadused peavad avastama ühiskonnas kehtivad üldised seaduspärasused.	Sotsiaalteadused peavad pigem uurima üksiknähtusi, millede kohta ei kehti üldised seadused.
Milline on üldiste seaduspärasuste roll sotsiaalteadustes?	Sotsioloogia, majandusteadus.	Ajalugu, etnograafia.
Millisel tasandil uurida sotsiaalseid nähtusi?	Sotsiaalteadus peaks eelkõige keskenduma suuremaastaabilistele nähtusele nagu ühiskond, riik, tsivilisatsioon jne.	Sotsiaalteadus peaks eelkõige keskenduma lokaalsetele nähtusele nagu konkreetsed inimesed, väikesed grupid, perekonnad jne.
Millisel tasandil uurida sotsiaalseid nähtusi?	Makrosotsioloogia, makroökonoomika.	Mikrosotsioloogia, mikroökonoomika.
Kas makrosotsiaalsed nähtused on reaalsed?	Tegelikult on olemas ainult inimesed ja nende käitumine. Makrotasandi nähtused (riik, institutsioonid) on abstraktsioonid.	Makrotasandi nähtused, kuigi neid ei saa enamasti käega katsuda, on sama reaalsed kui füüsilised nähtused. Neid ei saa inimestele taandada.
Kas makrosotsiaalsed nähtused on reaalsed?	Individualism, nominalism.	Holism, realism.
Milline on ühiskonnas tüüpiline seisund?	Ühiskonnas valitseb enamasti konsensus peamistes küsimustes. Normaalne seisund ühiskonnas on stabiilsus.	Ühiskonnas toimuvad pidevalt konfliktid võimu ja ressursside pärast. Normaalne seisund ühiskonnas on konflikt.
Milline on ühiskonnas tüüpiline seisund?	Funktsionalism.	Konfliktiteooria.
Kas inimene on ühiskonnas vaba?	Inimene pole vaba. Tema käitumist juhivad talle tundmatud sotsiaalsed jõud (struktuurid).	Inimene on vaba ja aktiivne. Ta juhib ise oma käitumist ja otsustab oma elu üle.
Kas inimene on ühiskonnas vaba?	Strukturalism.	Humanism.
Kust on pärit inimloomus?	Inimese olulisemad omadused on pärilikud. Keskkonna mõju inimesele on pinnapealne.	Inimese olulisemad omadused on omandatud sotsiaalse keskonna mõjul. Geneetilised omadused on sotsiaalteadustes väheolulised.
Kust on pärit inimloomus?	Bioloogiline determinism.	Keskkondlik determinism.
Kas inimene on loomult hea?	Inimene on loomult egoist, inimesed on omavahel konkurendid.	Inimene on loomult sõbralik ja altruistlik.
Kas inimene on loomult hea?	Hobbes (Inglise filosoof).	Rousseau (Prantsuse filosoof).