Hammaste anatoomia ja oklusioon
Ülalõua teine premolaar
- Lõikub suhu 10.-11. eluaastal
- Hamba juure areng lõpeb 12.-14. eluaastaks
- Keskmine pikkus 21,5 mm
- Juurekanali kurvatuurid distaalsele > kaksikkurvatuuriga (bajonett) > bukaalsele > puudub
Ülalõua teisel premolaaril on reeglina üks juur ning üks juurekanal. Võib esineda ka ühes juures kaks juurekanalit ning ka kaks juurt ning kaks juurekanalit. Kahe juurekanali puhul on nimetusteks bukaalne ja palatinaalne juurekanal.
Pulbisarved vastavad hamba krooniosa väliskujule, paiknevad hamba köprude all ning bukaalne pulbisarv on suurem. Pulbiruum on avaram bukolingvaalselt ning juure keskosast apikaalsuunas juurekanal aheneb, lõppedes apikaalse kitsusega. Hamba juurekanali ristläbilõige on ovaalne või neerukujuline. Pulbiruum paikneb hamba ristläbilõike suhtes tsentris. Mitme juurekanali esinemisel võivad juurekanalite vahelisel alal esineda dentiinisaarekesed, mis eraldavad erinevaid kanaliosi. Juurekanalid ahenevad juuretipu suunas. Juurekanalite pikkused on sarnased ülalõua esimesele premolaarile ning need on sirgemad. Tihti esineb juuretipu kurvatuur ning sagedased on lateraalkanalid.
Anatoomilistest iseärasustest võib esineda ülalõua teisel premolaaril ka kolm juurekanalit.