Hammaste anatoomia ja oklusioon

Ülalõua teine molaar

  • Lõikub suhu 11.-13. eluaastal
  • Hamba juurte areng lõppeb 14.-16. eluaastaks
  • Keskmine pikkus 20 mm

Hammas on sarnase ehitusega ülalõua esimesele molaarile, kuid bukaalsed juured on sirgemad ning paiknevad teineteisele lähemal. Bukaalsete juurte arengulise kokkusulandumise võimalus võib olla suurem, kuid palatinaalne juur on tavaliselt eraldi. Tihti on sellel hambal 3 juurt ning 3-4 juurekanalit.

Juurekanalite kurvatuurid: 

  • mesiobukaalne juur – distaalsele > sirge
  • distobukaalne juur – sirge > mesiaalsele > distaalsele
  • palatinaalne juur – sirge > bukaalsele

Pulbikamber on pealtvaates kitsam, nelinurkse kujuga ja väljavenitatum mesiodistaalselt. Pulbisarved on hästi väljendunud ning paiknevad vastavate köprude all. Mesiobukaalne pulbisarv on enim väljendunud. Juurekanalite suudmeosad paiknevad ristläbilõike suhtes pulbikambri nurgaosades ning asuvad väga lähestikku. Mesiobukaalne juurekanal paikneb bukaalsemal ja mesiaalsemal kui ülalõua esimesel molaaril, distobukaalne paikneb keskjoonele lähemal ning palatinaalne juurekanal paikneb hamba palatinaalosa keskjoonel. Juurekanalisuudmetest moodustub väljavenitatud kolmnurkne kujutis pulbipõhja, mõnikord paiknevad nad aga peaaegu ühel joonel bukolingvaalsuunas. Juurekanalid konvergeeruvad juuretipu suunas nagu teistelgi hammastel.

Palatinaalne (P) juur on kolmest juurest võimsaim, sirgeim ning suurima diameetriga. Läbilõikelt on juur ümarovaalne, juures paikneb üks juurekanal.

Distobukaalne (DB) juur on juurtest lühim ning väikseima diameetriga. Läbilõikelt on juur ümarovaalne ning juures paikneb üks juurekanal.

Mesiobukaalne (MB) juur on suurem bukolingvaalsuunas, kuid väikseimate mõõtmetega mesiodistaalsuunas. Mesiobukaalne juur pole nii keerulise ehitusega kui õlalõua esimesel molaaril, kuid enamikul  juhtudest esineb ka sellel hambal mesiobukaalses juures teine juurekanal (MB2). Juurekanalid võivad kulgeda eraldi või ühineda, nende vahel võib esineda palju ühendusi ehk istmuseid.

Anatoomilised iseärasused on väljendunud rohkem hammastel, kus juured on kokku sulandunud. Võivad esineda vaid 2 juurekanalit (bukaalne ja palatinaalne) või ainult üks avar juurekanal.