Juurekanali tipuanatoomia mõisted ja ehitus

Juurekanalite süsteem on ruum dentiinis, mis sisaldab hambapulpi.  See on hamba pehme eluskude, mis täidab hamba sisemuses oleva õõnsuse ning reeglina vastab intaktsel hambal suurel määral hamba väliskujule. Ta koosneb veresoontest, närvikiududest, lümfikoest, kollageenkiududest jne. Pulp on mesenhümaalset päritolu ning tema ülesandeks on dentiini formatsioon hamba arengu käigus, ainevahetuse regulatsioon ja innervatsioon ning kaitsemehhanismide käivitamine välismõjude tasakaalustamiseks.

Hambasäsi jaotatakse tinglikult kaheks osaks:

• koronaalne ehk hamba krooniosa pulp;
• radikulaarne ehk hamba juureosa pulp.

Eristatakse veel erinevaid piirkondi:

1. Pulbisarved

Pulbilaes asuvad pikenenud pulbikambri osad, mis vastavad suurematele köprudele krooniosas. Pulbi osi, mis neid pikenenud ruume täidab, nimetatakse pulbisarvedeks. Mida prominentsem on hamba köber või liist ning mida noorem on patsient, seda tugevamalt on väljendunud ka pulbisarv hamba sisemuses. Pulbisarved ahenevad sekundaarse dentiini moodustumisel aja jooksul.

Pulbikambri suurus sõltub mitmest asjaolust:

• hamba tüübist. Pulbikambri kuju sõltub hamba väliskujust – intsisiividel on kamber väiksem kui molaaridel.

• patsiendi vanusest. Noorematel patsientidel on avaramad pulbikambrid kui vanematel, kuna eaga intensiivistub sekundaarse dentiini depositsioon ehk ladestumine hamba dentiini sisepinnale ning pulbikamber aheneb. See on normaalne füsioloogiline  protsess ega kuulu patoloogia alla. Ladestumine kestab, kuni hammas on vitaalne.

• traumast hambale. Erinevate traumaatiliste ärritajate või vigastuste tõttu võib käivituda hambal tertsiaarse ehk reparatiivse dentiini moodustumine. Ärritavateks faktoriteks on karioossed kahjustused, abrasioon, atritsioon ning ka operatiivsed põhjused (näiteks ulatuslik hammaste küretaaž). Traumaatiliselt võivad tertsiaarse dentiini moodustumist soodustada hamba  põrutused, krooni murrud ning luksastioonid. Nende erinevate faktorite mõjul käivituvad hamba kaitsemehhanismid – närvi kaitseks hakkab moodustuma tertsiaarse dentiini kiht. Ladestuse tulemusena aheneb pulbiruum. Sellistel hammastel võib tekkida probleeme hilisema juureravi vajaduse puhul, kuna juurekanal(id) pole siis läbitav(ad).

Jäta meelde!
– Primaarne dentiin – dentiin, mis on moodustunud enne sündi.
– Sekundaarne dentiin – dentiin, mis on moodustunud pärast  sündi normaalsete füsioloogiliste protsesside (vananemine) tagajärjel. Pole patoloogiline.
– Tertsiaarne dentiin ehk reparatiivne dentiin – välise ärritaja või vigastuse tõttu moodustunud dentiin. Tekib hamba kaitsevajaduse tõttu patoloogia tagajärjel.

2. Radikulaarne pulp

Radikulaarseks  ehk juurepulbiks nimetatakse pehmet kude, mis paikneb hamba juurekanalis. Juurekanalid asuvad enamasti hamba juure ristläbilõike suhtes tsentris, kui juures paikneb üks juurekanal. Pulbikude on hamba juureosas vähem kui krooniosas tänu juurekanali kitsale diameetrile. Kui juur on kõverusega ehk kurvatuuriga, siis on kõver ka juurekanal juure sees ning kanalit  puhastada on üsna keeruline. Juurekanalid kitsenevad hamba krooni poolt juuretipu suunas ning lõppevad hamba apikaalavaga (foramen apicale).

3. Lisakanalid

Lisakanalid on väikesed kanalid, mis ulatuvad horisontaal-, lateraal- või vertikaalsuunas hamba pulbist periodonti. Kanalid sisaldavad sidekude ja veresooni, kuid ei varusta pulpi kollateraalse vereringega. Neid leidub enim juurekanali tipuosas, kus lisakanalid võivad moodustada apikaalse delta. Hargnemine on tõenäolisem kuni 3 mm kaugusel tipust ja tavalisem molaaridel.

4. Furkatsiooniala kanalid

Furkatsiooniala kanalid on väikesed kanalid, mis paiknevad hamba furkatsiooni ehk juurte hargnemise alal.

5. Istmus

Istmus on kitsas lindikujuline ühendus kahe juurekanali vahel, mis sisaldab pulpi või pulbilaadset kude. Tõenäolisemalt esinevad nad  juurtes, kus paikneb korraga mitu juurekanalit.

6. Kanalisuudmed

7. Tipumulk

Tipumulk ehk apikaalava (foramen apicale) on hamba juure lõpp-punkt, kus hambasse sisenevad närvid ja veresooned ning mille kaudu toimub hamba ainevahetus. See moodustub hamba arengu lõppfaasis, kui juure tipuosa koondub ehk konvergeerub ning moodustab kitsuse ehk konstriktsiooni, mille tipuossa jääb üks suurem ning mitu väiksemat avaust, mille kaudu on hamba pulp ühenduses hammast ümbritseva periodondiga. Juurekanali tipuosa hargnemine tekitab juuretipu välispinnal väiksemad avaused, mis moodustavad juure tipuosas väikeste kanalikeste kogumi ehk nn. apikaalse delta.

Kas tead? Miks on hambale ohtlikud erinevad pisitraumad (tassi serv põrkub mööda hambakrooni, pall põrkub mööda hambaid jne)? (Vastus)

Järgnevalt vaatleme erinevaid hambagruppe eraldi. Erinevate hammaste pulbiruumi kirjeldused vastavad intaktsele ehk kahjustuseta hamba pulbiruumile. Juurte ning juurekanalite kõveruste ehk kurvatuuride suunad on loetletud enam levinumast vormist harvem esinevani.