Hammaste anatoomia ja oklusioon

Hammaste arvu, suuruse ja kuju anomaaliad

Hammaste arvu anomaaliad:

Hüpodontia (hypodontia, ka agenesia) – hammaste arv on sünnipäraselt normist väiksem. Esineb <28 hammast, sest tarkusehammaste puudumist anomaaliaks ei loeta. Tegemist on levinud anomaaliaga, mille esinemissagedus on jäävhammaskonnas 3,5-8% (välja arvatud kolmandad molaarid); ajutises hammaskonnas esineb harva (<1%). Kõige sagedasem puuduv hammas on kolmandad molaarid, teised premolaarid ja lateraalsed intsisiivid. Hulgaline hammaste puudumine kaasneb enamasti mõne sündroomiga.

Hüpodontia ehk agenesia. Allikas: [val=http://locoodonto.blogspot.com/p/radiologia.html href=http://locoodonto.blogspot.com/p/radiologia.html]

Oligodontia – sünnipäraselt puuduvaid hambaid on rohkem kui neli.

Anodontia – hammaste täielik puudumine. Esineb harva, peamiselt ektodermaalse düspülaasia sündroomi korral.

Hüperdontia (hyperdontia) – hammaste arv on normist suurem. Anomaalia üldine esinemissagedus on 1-3%. Enamasti esineb üks lisahammas (75-85% juhtudest) mis 90% paikneb ülalõuas. Kõige sagedamini asetseb lisahammas ülemiste eeshammaste piirkonnas (mesiodens), sageduselt järgmised on neljandad molaarid ning seejärel ülemine paramolaar, alumine premolaar ja ülemine lateraalne intsisiiv. Hulgaliselt lisahambaid võib kaasneda mõningate sündroomidega.

Mesiodens. Allikas: [val=http://http://www.btorthodontics.com/blog/what-is-hyperdontia/ href=http://www.btorthodontics.com/blog/what-is-hyperdontia/]

Ülemisel fotol on ülemiste tsentraalsete intsisiivide vahel on näha väikene paaritu hammas – mesiodens; kaniinide jaoks puudub ruum ja need on hambareast väljapoole nihkunud.

Paramolaar. Allikas: [val=http://www.jisponline.com/viewimage.asp?img=JIndianSocPeriodontol_2013_17_3_383_115647_f2.jpg href=http://www.jisponline.com/viewimage.asp?img=JIndianSocPeriodontol_2013_17_3_383_115647_f2.jpg]

Hammaste suuruse anomaaliad:

Mikrodontia (microdontia) – hammas on normist väiksem. Esinemissagedus ei ole suur, 1-8%. Pigem esineb suhtelist mikrodontiat – suurema lõualuu korral jäävad hammaste vahele vahed ning hambad tunduvad normist väiksemad. Kõige sagedamini esineb mikrodontia ülemistel lateraalsetel intsisiividel ja ülemistel kolmandatel molaaridel. Küllalt sageli esinev koonusekujuline ülemine  lateraalne intsisiiv.

Mikrodontia. Allikas: [val=http://blogkamilagodoy.com.br/microdontia-pode-gerar-problemas-ortodonticos/ href=http://blogkamilagodoy.com.br/microdontia-pode-gerar-problemas-ortodonticos/]

Makrodontia (macrodontia) – hammas on normist suurem. Enam esineb suhtelist makrodontiat – inimestel, kellel on väike lõualuu, ei mahu ka normaalsuuruses hambad ritta, vaid kuhjuvad (vt hambumusanomaaliad).

Makrodontia. Allikas: [val=http://www.doctoruldedinti.info/amomalii-dentare-de-volum/ href=http://www.doctoruldedinti.info/amomalii-dentare-de-volum/]

Hammaste kuju anomaaliad:

Hamba kuju on indiviidile omane ja hammastel ongi mitmeid anatoomilisi variante. Hambad varieeruvad nii laiuse (intsisiivid) kui köprude suuruse ja arvu (molaarid, harvem premolaarid) poolest.

Levinumad kujuanomaaliad:

Kahestunud hammas. Võib olla tegemist olukorraga, kus ühest hambaalgmest areneb kaks hammast või kasvavad kaks hammast osaliselt või täielikult kokku. Kliiniliselt on hammas normaalsest suurem ja jagab ühist pulbiõõnt. Hambakroonil on näha kokkupuutekohal vagu. Esinemissagedus jäävhammaskonnas on kõrgem (0,1%) kui piimahammaskonnas  (0,5%). Põhjuseks peetakse hamba arengu aegset traumat.

Röntgenülesvõttel on näha ühe juurega, kuid krooni osas kahestunud ajutised lateraalsed intsiivid. Lõikumata intsiivid on normaalse kujuga.

Allikas: [val=http://www.ijdr.in/viewimage.asp?img=IndianJDentRes_2013_24_2_277_116680_f2.jpg href=http://www.ijdr.in/viewimage.asp?img=IndianJDentRes_2013_24_2_277_116680_f2.jpg]

Allikas: [val=http://medicine.academic.ru/24220/gemination href=http://medicine.academic.ru/24220/gemination]

Kokkukasvanud hamba(juure)d. Põhjuseks peetakse traumat või ruumipuudust või hamba asendianomaaliat. Enam esineb seda tagumises ja ülemises piirkonnas (kokku kasvavad teine ja kolmas molaar). Kui anomaalia jääb röntgenülesvõttel diagnoosimata, võib hamba eemaldamise käigus esineda ootamatuid raskusi.

Allikas: [val=http://theolduvaigorge.tumblr.com/post/39329037955/malformalady-concrescence-describes-the-union href=http://theolduvaigorge.tumblr.com/post/39329037955/malformalady-concrescence-describes-the-union]

(Lisa)köber. Eeshammastel, enam ülemistel lateraalsetel intsisiividel, võib palatinaalsel pinnal esineda köber, mis ulatub kuni poole hamba kõrguseni (Taloni köber).

Allikas: [val=http://www.contempclindent.org/viewimage.asp?img=ContempClinDent_2012_3_4_491_107453_f2.jpg href= http://www.contempclindent.org/viewimage.asp?img=ContempClinDent_2012_3_4_491_107453_f2.jpg]

Lisaköbrud on tavalised ka molaaridel. Ülemiste molaaride palatinaalsel poolel asub Carabelli köbruna tuntud lisaköber.  Fotol on näha geneetiliselt määratud lisaköpru palatinaalsel ehk suulae poolel nii ülemisel teisel piimamolaaril (hambarea eelviimane hammas) kui esimesel jäävmolaaril (viimane hammas hambareas).

anomaalia91.png

Dens evaginatus. Tuntud ka tsentraalse tuberkulumi ehk keskse köbrukese nime all, mis paikneb keskses hambavaos. Enim esineb alumistel jäävatel premolaaridel ning enamasti bilateraalselt (ehk kahepoolselt). Harva esinev ja põhjus tundub olevat geneetiline.

Allikas: [val=http://www.dimensionsofdentalhygiene.com/2014/07_July/Features/Detect_Tooth_Abnormalities.aspx href= http://www.dimensionsofdentalhygiene.com/2014/07_July/Features/Detect_Tooth_Abnormalities.aspx]

Dens invaginatus. Kasutatakse ka iseloomustavat väljendit dens in dente, tõlkes “hammas hambas”. Tegemist on emaili pinna sissesopistumisega, mille sügavus varieerub. Enamasti avastatakse see juhuleiuna röntgenülesvõttelt. Kõige enam esineb see kahepoolselt ülemistelt lateraalsetel intsisiividel.

Allikas: [val=http://www.srt-psc.com/1case98.html href=http://www.srt-psc.com/1case98.html]

Taurodontism. Hammas on suurenenud ja samal ajal on suurenenud ka pulbiõõs, mis nihutab pulbiõõne põhja  mitmejuurelistel hammastel apikaalsemale (ehk juuretippude) poole. Esineb peamiselt jäävhammaskonnas ja kaasneb sageli mõne sündroomiga.

Allikas: [val=http://www.contempclindent.org/viewimage.asp?img=ContempClinDent_2012_3_6_253_101108_f1.jpg href= http://www.contempclindent.org/viewimage.asp?img=ContempClinDent_2012_3_6_253_101108_f1.jpg]

Kõverdumine. Juure kõverdumine, mille põhjuseks on enamasti trauma juure arengu faasis. Sagedamini esineb hammastel, mis on ka enim trauma tõttu vigastatavad jäävhambad: ülemised intsisiivid ja seejärel alumised intsisiivid. Selline kõverdunud juur võib raskendada juureravi ja hamba eemaldamist.

Allikas: [val=http://www.foundationendodontics.com/wp-content/blogs.dir/1221/files/2013/12/bs2.jpg href=http://www.foundationendodontics.com/wp-content/blogs.dir/1221/files/2013/12/bs2.jpg]