Hammaste anatoomia ja oklusioon

Ülalõua esimene molaar

  • Lõikub suhu 6.-7. eluaastal
  • Hamba juurte areng lõppeb 9.-10. eluaastaks
  • Keskmine pikkus 20,8 mm

Ülalõua esimene molaar on ruumalalt suurim hammas inimesel ning juurekanalite anatoomia suhtes üks keerulisemaid hambaid. Ülalõua molaaril on reeglina 3 juurt ning 4 juurekanalit. Põse pool ehk bukaalsel paiknevad mesiobukaalne (MB) ja distobukaalne (DB) juur, suulae poole ehk palatinaalsele jääb palatinaalne (P) juur.

Juurekanalite kurvatuurid:

  • mesiobukaalne juur – distaalsele > sirge
  • distobukaalne juur – sirge > mesiaalsele > distaalsele
  • palatinaalne juur – bukaalsele > sirge

Pulbisarvi on sellel hambal neli ning nad on prominentsed. Pulbikamber on bukolingvaalsuunas väljavenitatud, läbilõikelt rombikujuline, ümarate nurkadega. Mesiobukaalselt on läbilõikes teravnurk, bukodistaalselt nürinurk. Kõrgeim pulbisarv paikneb mesiobukaalse köbru all. Juurekanalid paiknevad vastavate köprude all: palatinaalne juurekanal (P) paikneb pulbikambris palatinaalosas pulbipõhja ja seina ühenduskohas enam-vähen tsentraalselt, distobukaalse (DB) juurekanali suue pulbikambri ristläbilõike nürinurga tipuosas, mesiobukaalse juurekanali (MB1) suue aga teravnurga piirkonnas. Lisakanaliks on mesiobukaalses juures olev teine kanal (MB2), mis paikneb erinevatel kohtadel mesiobukaalse ja palatinaalse juurekanalisuudme ühendusjoonelt pisut mesiaalsemal. Põhikanalisuudmetest (P, BD, MB1) moodustub mõtteline kolmnurk, mida teatakse ka kui molaarikolmnurka.

Ülalõua esimesel molaaril on juurdepääsukaviteedis näha kolme juurekanali suudmed – palatinaalne (P), bukodistaalne (BD) ja bukomesiaalne (BM). Vastavaid kanalisuudmeid ühendav mõtteline joon moodustab kolmnurga kujutise, mida nimetatakse molaarikolmnurgaks.
Allikas: British Dental Journal, August 11, 2007.

Ülalõua esimese molaari juurtest on palatinaalne juur (P) kõige pikem, võimsam ja suurema diameetriga ning sisaldab enamasti ühte juurekanalit. Palatinaalne juurekanal on suurima diameetriga ning suhteliselt sirge. Läbilõige on juurekanalil suudmeosas lame ning väljavenitatud mesiodistaalsuunal, kanali kulgedes apikaalsele muutub läbilõige ümaraks. Palatinaalne juur on tihti tipukurvatuuriga bukaalsele.

Distobukaalne (DB) juur on reeglina üsna sirge, palatinaalsest lühem ning väheste variatsioonidega. Enamasti sisaldab ühte juurekanalit. Juurekanali läbilõike diameeter on ovaalne või ümar ning väiksem kui palatinaalsel juurekanalil.

Mesiobukaalne (MB) juur on kõver ning kurvatuuriga furkatsiooni suunas. Tegemist on ühe keerulisema anatoomiaga juurega inimese hammastel. Bukolingvaalsuunas on juur üsna lai, mesiodistaalsuunas lame. Juure välispinnal kulgeb distaalselt vagu, mis teeb juureseina väga õhukeseks. Juure ristläbilõige on kas pikendatud ovaal või neerukujuline. Juur on enamasti tugeva kurvatuuriga distaalsemale ning juure tipuosa on tihti suunaga furkatsiooni poole. Selles juures paikneb tavaliselt 2 juurekanalit – MB1 ja MB2. Juurekanalid on reeglina üsna tugeva kurvatuuriga mööda juure kulgu ning nende vahel paikneb mitmeid ühendusi ehk istmuseid. Juurekanalid võivad tipuosas ühineda või kulgeda eraldi kogu juure pikkuses. Juures paiknevad juurekanalid valdavalt juure tsentraalosas ning juurekanalite valendikud on elliptilised, ümarad või kokkusulanud.