Hammaste anatoomia ja oklusioon

Kudede moodustumine looteeas

Iga arenev jätke annab aluse luulisele skeletile ja sellega seotud pehmetele kudedele.

Jätke Skelett Pehmed koed
Otsmikujätke Otsmikuluu (os frontale) Laup
Mediaalne ninajätke Ülalõua eesmine osa (os incisivum), mis hiljem liitub suulaega; ninavahesein (septum nasi) Ninaselg, ülahuule keskmine osa (filtrum)
Lateraalsed ninajätked Ninaluu (os nasale), pisaraluu (os lacrimale) Ninatiivad
Ülalõugmised jätked Ülalõug (maxilla), suulaeluu (os palatinum), sarnaluu (os zygomaticum) Põse ülemised ja ülahuule lateraalsed osad
Alalõugmised jätked Alalõug (mandibula) Põse alumised osad, alahuul

Iga vistseraalkaare kossseisu kuulub lisaks skeletilisele alusele ka oma veresoon, närv ja lihased.

Vistseraalkaar Närv Lihased
I vistseraalkaar V kraniaalnärv (nervus trigeminus) Mälumislihased, enamik suupõhja lihastest
II vistseraalkaar VII kraniaalnärv (nervus facialis) Miimilised lihased
III vistseraalkaar IX kraniaalnärv (n.glossopharyngeus) Suulae, neelu ja kõri lihased
IV ja V vistseraalkaar X kraniaalnärv (nervus vagus)

4. nädalal moodustuvad kõrvasüljenäärmed ja ühinevad alalõugmised jätked, moodustades mandibulaarkaare

4.-5. nädalal moodustub esmane suulagi

6. nädalal moodustuvad lõuaalused süljenäärmed ja ajutiste hammaste algmed.

6.-8. nädalal ühinevad keelepära ja keele eesmine osa

7.-12. nädalal moodustub sekundaarne suulagi

9.-10. nädalal moodustub alalõua alveolaarosa

12. nädalal on alalõug ülemise suhtes eespoolse asetusega

13. nädalal moodustuvad 1., 2., 3. ja 6. jäävhamba algmed.

20. nädalal moodustub ülalõuaurke (sinus maxillaris) alge. Ülalõualuu on alalõua suhtes eesmises asendis.

Lisalugemiseks. Põhjalikumalt saad lugeda näokolju arengust ja kasvust  õpikust “Hammaste anatoomia, lõualuude ja hambumuse areng ning kasv” (Saag jt; 2011) peatükist “Lõualuude areng ja kasv”, lk 8-20.