Ülalõua lateraalne intsisiiv

• Lõikub suhu 8.-9. eluaastal
• Hamba juure areng lõpeb 11. eluaastaks
• Keskmine pikkus 22 mm
• Hambal on reeglina üks juur ning üks juurekanal
• Juurekanali tipuosa kurvatuur on suunaga distaalsele või üldse puudub

Ülalõua lateraalse intsisiivi anatoomia on sarnane ülalõua tsenraalsele intsisiivile. Hammas on väiksem ning pulbisarvi on kaks või need puuduvad sootuks. Labiolingvaalses suunas on pulbikamber intsisaalregioonis väga kitsas, kuid mõõtmed suurenevad hamba kaelaosas ehk tservikaalregioonis. Mesiodistaalsuunas on pulbikamber laiem ning vastavuses hamba väliskujuga. Juurekanal paikneb hamba ristlõikes dentiini suhtes tsentris ning juurekanali ristläbilõike kuju võib olla kolmnurkne, ovaalne või ümar. Pulbiruum aheneb kooniliselt apikaalsuunas ning lõpeb kitsa konstriktsiooniga foramen apicale piirkonnas. Juuretipp on tihti diameerilt üsna kitsas. Juurekanal järgib juure kuju;  tipumulk võib avaneda otse, kuid ka labiaalsele või lingvaalsele. Tihti esineb lateraalkanaleid.

Anatoomilistest iseärasustest tasub mainida dens in dente ehk „hammas hambas” variatsioon, kus arengu käigus on hamba kõvakoed hamba krooniosas erinevas ulatuses hamba sisse sopistunud ning tekitavad tunde, et hamba sees on veel üks väike hammas. On kirjeldatud ka kahe ja kolme juurekanaliga ülalõua lateraalset intsisiivi.

Periapikaalsel röntgenülesvõttel on näha hambad 11 ja 21. Hammas 11 on kahjustuseta ning juure tipuosa formatsioon on lõppemas. Hammas 21 on aga tunduvalt laiema krooniosaga ning hamba sees paikneks nagu teine väiksem hammas. Tipuosa formatsioon on seiskunud ning juuretipu umber on näha tumedamat ala, mis viitab juuretipu umber tekkinud põletikulisele protsessile. Hammas vajab juureravi.