Hammaste anatoomia ja oklusioon
Ülalõua esimene premolaar
Lõikub suhu 10.-11. eluaastal- Hamba juurte areng lõpeb 12.-13. eluaastaks
- Keskmine pikkus 20,6 mm
Ülalõua esimesel premolaaril on reeglina kaks juurt ja kaks juurekanalit. Võib esineda ka kaks kokkukasvanud juurt kahe juurekanaliga. Kahe juure/juurekanali puhul on nimetusteks bukaalne ja palatinaalne juur/juurekanal. Juured on enamasti ühepikkused või on bukaalne juur tänu oma kurvatuurile veidi pikem.
Juurekanalite kurvatuurid:
- bukaalne juur – lingvaalsele > puudub > bukaalsele
- palatinaalne juur – puudub > bukaalsele > distaalsele
- üksik juur – puudub > distaalsele > bukaalsele
Pulbikamber on bukolingvaalses suunas tunduvalt laiem. Bukaalne köber on ülalõua esimesel premolaaril rohkem väljendunud kui palatinaalne. Pulbisarved paiknevad täpselt köprude all ning bukaalne on enam väljendunud ja avaram kui palatinaalne pulbisarv. Pulbikambri põhi paikneb kõigil ülalõua esimese premolaari variatsioonidel tservikaaljoonest apikaalsemal. Palatinaalse juurekanali suue on avaram kui bukaalse juurekanali suudmeosa. Pulbikambri kuju on diameetrilt ruudu- või ristkülikukujuline. Juurekanal või kanalid kulgevad kitsenedes tipuava suunas. Hamba kaelaosas on hamba ristläbilõige tihti neerukujuline tänu juurekanalite hargnemisele või juurte kokkusulandumise puhul tänu ühendusele (istmusele) juurekanalite vahel. Kokkusulandunud juurte puhul on juure mesiaalsel ja distaalsel küljel arenguline vagu, mis juuri eraldab. Juurekanalite tipuosad kõverduvad tihti kas palatinaalsele või bukaalsele.
Anatoomilistest iseärasustest võivad harva esineda üks juur ja üks juurekanal või siis n.ö. minimolaar kolme juurekanaliga.
