Hammaste anatoomia ja oklusioon

Test: Hammaste juurte ja juurekanalite anatoomia

Test koosneb kaheksast küsimusest, milledest igal küsimusel on vastusevariantidena välja pakutud 4 väidet. Väidetest on õige vähemalt üks, kuid õiged võivad olla ka kõik neli. Hinnata tuleb kõiki väiteid eraldi! Testi tegemisel on eelduseks käesoleva õpiobjekti hamba anatoomia osa omandamine. Soovin edu!

Leia õige väide:

mida prominentsem on hamba köber, seda vanem on patsient

hamba pulbikamber aheneb sekundaarse dentiini depositsiooni tulemusena ning see ei kuulu patoloogia alla

pulbikambri suurus sõltub patsiendi vanusest

pulbisarved laienevad sekundaarse dentiini moodustumisel aja jooksul

Ülalõua esimesel molaaril on:

kuus pulbisarve

kaks juurekanalit

hamba ristläbilõikes kolmnurkne kuju

kolm juurt

Märgi ära ühejuurelised hambad:

ülalõua tsentraalne intsisiiv

alalõua teine premolaar

alalõua esimene premolaar

alalõua tsentraalne intsisiiv

ülalõua esimene molaar

alalõua teine molaar

alalõua esimene molaar

ülalõua lateraalne intsisiiv

ülalõua teine premolaar

alalõua kaniin

ülalõua kaniin

alalõua lateraalne intsisiiv

Leia õige väide:

primaarne dentiin moodustub enne lapse sündi

dentiini elu jooksul hammas juurde ei produtseeri

tertsiaarne dentiin moodustub vastusena hamba vigastusele või välisärritajale

sekundaarne dentiin moodustub vanematel inimestel vastusena hamba infektsioonidele

Ülalõua esimese premolaari:

juurekanaleid on 2-3

pulbikambri põhi paikneb hamba tservikaaljoonest apikaalsemal

bukaalne köber on prominentsem kui palatinaalne

juurte areng lõppeb 12.-13. eluaastaks

C-kujuline juurekanalisüsteem on:

anatoomiline varatsioon enamasti alalõua teisel purihambal

hamba pikiläbilõikes juurekõverusest moodustuv C-tähe kujutis

tarkusehammastele ainuomane kanalisüsteem

raske ravida ka kogenud hambaarstil

Märgi ära kahejuurelised hambad:

ülalõua teine molaar

alalõua teine premolaar

alalõua teine molaar

alalõua esimene molaar

ülalõua esimene premolaar

alalõua esimene premolaar

ülalõua esimene molaar

ülalõua teine premolaar

Istmus on:

teise nimetusega apikaalne delta

kitsas lindikujuline ühendus ühes juures kahe juurekanali vahel

piirkond hambas, mis sisaldab hambapulpi

piirkond hambas, mille kaudu väljuvad hambast närvid ja veresooned periodontaalpilusse

Ülalõua lateraalne intsisiiv:

lõikub suhu 11. eluaastaks

on reeglina ühe juurega

on suuremate mõõtmetega kui ülalõua tsentraalne intsisiiv

omab anatoomilisi variatsioone

Millest koosneb terve hambapulp?

närvikiududest

veresoontest

kollageenkiududest

mikroobidest

Leia igale hambale õige nimetus!

A	ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua teine premolaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect ülalõua esimene molaar Unselect
B	ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua teine premolaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect ülalõua esimene molaar Unselect
C	ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua teine premolaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect ülalõua esimene molaar Unselect
D	ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua teine premolaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect ülalõua esimene molaar Unselect
E	ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua teine premolaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect ülalõua esimene molaar Unselect
F	ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua teine premolaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect ülalõua esimene molaar Unselect

Leia õige väide:

kõige otsesemas kontaktis põskkoopa põhjaga on ülalõua esimeste ja teiste molaaride juuretipud

põskkoopa limaskest paikneb alati juuretippude ja põskkoopaõõne vahel

foramen mentale paikneb enamasti alalõua teisest premolaarist distaalsemal

alalõua närvi vigastusi ei teki nii sageli, kuna närv kulgeb alalõuas isoleerituna

Eelmine

Järgmine

Avaleht
1. Hamba anatoomia
2. Hammaste lõikumine
3. Hambakaared ja hambumus
4. Hammaste juurte ja juurekanalite anatoomia
5. Näokolju areng ja kasv
6. Nägu ja suuõõs
7. Suuõõne füsioloogia