Hammaste anatoomia ja oklusioon

Test: Hammaste juurte ja juurekanalite anatoomia

Test koosneb kaheksast küsimusest, milledest igal küsimusel on vastusevariantidena välja pakutud 4 väidet. Väidetest on õige vähemalt üks, kuid õiged võivad olla ka kõik neli. Hinnata tuleb kõiki väiteid eraldi! Testi tegemisel on eelduseks käesoleva õpiobjekti hamba anatoomia osa omandamine. Soovin edu!

Märgi ära kahejuurelised hambad:

ülalõua esimene molaar

alalõua esimene molaar

alalõua teine premolaar

ülalõua teine premolaar

ülalõua esimene premolaar

ülalõua teine molaar

alalõua teine molaar

alalõua esimene premolaar

Leia õige väide:

primaarne dentiin moodustub enne lapse sündi

sekundaarne dentiin moodustub vanematel inimestel vastusena hamba infektsioonidele

dentiini elu jooksul hammas juurde ei produtseeri

tertsiaarne dentiin moodustub vastusena hamba vigastusele või välisärritajale

Ülalõua esimese premolaari:

juurte areng lõppeb 12.-13. eluaastaks

bukaalne köber on prominentsem kui palatinaalne

pulbikambri põhi paikneb hamba tservikaaljoonest apikaalsemal

juurekanaleid on 2-3

C-kujuline juurekanalisüsteem on:

hamba pikiläbilõikes juurekõverusest moodustuv C-tähe kujutis

anatoomiline varatsioon enamasti alalõua teisel purihambal

raske ravida ka kogenud hambaarstil

tarkusehammastele ainuomane kanalisüsteem

Leia õige väide:

pulbisarved laienevad sekundaarse dentiini moodustumisel aja jooksul

hamba pulbikamber aheneb sekundaarse dentiini depositsiooni tulemusena ning see ei kuulu patoloogia alla

mida prominentsem on hamba köber, seda vanem on patsient

pulbikambri suurus sõltub patsiendi vanusest

Leia õige väide:

alalõua närvi vigastusi ei teki nii sageli, kuna närv kulgeb alalõuas isoleerituna

kõige otsesemas kontaktis põskkoopa põhjaga on ülalõua esimeste ja teiste molaaride juuretipud

foramen mentale paikneb enamasti alalõua teisest premolaarist distaalsemal

põskkoopa limaskest paikneb alati juuretippude ja põskkoopaõõne vahel

Märgi ära ühejuurelised hambad:

alalõua kaniin

alalõua teine molaar

ülalõua esimene molaar

alalõua lateraalne intsisiiv

ülalõua lateraalne intsisiiv

alalõua teine premolaar

alalõua esimene molaar

alalõua esimene premolaar

alalõua tsentraalne intsisiiv

ülalõua tsentraalne intsisiiv

ülalõua teine premolaar

ülalõua kaniin

Ülalõua esimesel molaaril on:

hamba ristläbilõikes kolmnurkne kuju

kolm juurt

kuus pulbisarve

kaks juurekanalit

Millest koosneb terve hambapulp?

mikroobidest

veresoontest

närvikiududest

kollageenkiududest

Istmus on:

piirkond hambas, mis sisaldab hambapulpi

teise nimetusega apikaalne delta

kitsas lindikujuline ühendus ühes juures kahe juurekanali vahel

piirkond hambas, mille kaudu väljuvad hambast närvid ja veresooned periodontaalpilusse

Leia igale hambale õige nimetus!

A	ülalõua esimene molaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect
B	ülalõua esimene molaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect
C	ülalõua esimene molaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect
D	ülalõua esimene molaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect
E	ülalõua esimene molaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect
F	ülalõua esimene molaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect

Ülalõua lateraalne intsisiiv:

on reeglina ühe juurega

omab anatoomilisi variatsioone

on suuremate mõõtmetega kui ülalõua tsentraalne intsisiiv

lõikub suhu 11. eluaastaks

Eelmine

Järgmine

Avaleht
1. Hamba anatoomia
2. Hammaste lõikumine
3. Hambakaared ja hambumus
4. Hammaste juurte ja juurekanalite anatoomia
5. Näokolju areng ja kasv
6. Nägu ja suuõõs
7. Suuõõne füsioloogia
8. Sülg
- Suukuivus ja selle probleemid
- Test: sülg