Hammaste anatoomia ja oklusioon

Test: Hammaste juurte ja juurekanalite anatoomia

Test koosneb kaheksast küsimusest, milledest igal küsimusel on vastusevariantidena välja pakutud 4 väidet. Väidetest on õige vähemalt üks, kuid õiged võivad olla ka kõik neli. Hinnata tuleb kõiki väiteid eraldi! Testi tegemisel on eelduseks käesoleva õpiobjekti hamba anatoomia osa omandamine. Soovin edu!

Millest koosneb terve hambapulp?

kollageenkiududest

mikroobidest

närvikiududest

veresoontest

Ülalõua lateraalne intsisiiv:

on reeglina ühe juurega

on suuremate mõõtmetega kui ülalõua tsentraalne intsisiiv

lõikub suhu 11. eluaastaks

omab anatoomilisi variatsioone

Leia õige väide:

tertsiaarne dentiin moodustub vastusena hamba vigastusele või välisärritajale

dentiini elu jooksul hammas juurde ei produtseeri

primaarne dentiin moodustub enne lapse sündi

sekundaarne dentiin moodustub vanematel inimestel vastusena hamba infektsioonidele

Istmus on:

teise nimetusega apikaalne delta

piirkond hambas, mille kaudu väljuvad hambast närvid ja veresooned periodontaalpilusse

piirkond hambas, mis sisaldab hambapulpi

kitsas lindikujuline ühendus ühes juures kahe juurekanali vahel

Ülalõua esimesel molaaril on:

kolm juurt

kuus pulbisarve

kaks juurekanalit

hamba ristläbilõikes kolmnurkne kuju

Märgi ära kahejuurelised hambad:

ülalõua teine molaar

alalõua teine premolaar

alalõua teine molaar

ülalõua esimene molaar

ülalõua teine premolaar

alalõua esimene molaar

alalõua esimene premolaar

ülalõua esimene premolaar

Leia õige väide:

pulbikambri suurus sõltub patsiendi vanusest

mida prominentsem on hamba köber, seda vanem on patsient

hamba pulbikamber aheneb sekundaarse dentiini depositsiooni tulemusena ning see ei kuulu patoloogia alla

pulbisarved laienevad sekundaarse dentiini moodustumisel aja jooksul

Ülalõua esimese premolaari:

juurekanaleid on 2-3

bukaalne köber on prominentsem kui palatinaalne

pulbikambri põhi paikneb hamba tservikaaljoonest apikaalsemal

juurte areng lõppeb 12.-13. eluaastaks

Leia igale hambale õige nimetus!

A	alalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect
B	alalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect
C	alalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect
D	alalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect
E	alalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect
F	alalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect

Märgi ära ühejuurelised hambad:

alalõua kaniin

alalõua esimene molaar

ülalõua lateraalne intsisiiv

alalõua teine molaar

ülalõua teine premolaar

alalõua esimene premolaar

ülalõua tsentraalne intsisiiv

ülalõua kaniin

ülalõua esimene molaar

alalõua tsentraalne intsisiiv

alalõua lateraalne intsisiiv

alalõua teine premolaar

Leia õige väide:

foramen mentale paikneb enamasti alalõua teisest premolaarist distaalsemal

alalõua närvi vigastusi ei teki nii sageli, kuna närv kulgeb alalõuas isoleerituna

põskkoopa limaskest paikneb alati juuretippude ja põskkoopaõõne vahel

kõige otsesemas kontaktis põskkoopa põhjaga on ülalõua esimeste ja teiste molaaride juuretipud

C-kujuline juurekanalisüsteem on:

hamba pikiläbilõikes juurekõverusest moodustuv C-tähe kujutis

anatoomiline varatsioon enamasti alalõua teisel purihambal

raske ravida ka kogenud hambaarstil

tarkusehammastele ainuomane kanalisüsteem

Eelmine

Järgmine

Avaleht
1. Hamba anatoomia
2. Hammaste lõikumine
3. Hambakaared ja hambumus
4. Hammaste juurte ja juurekanalite anatoomia
5. Näokolju areng ja kasv
6. Nägu ja suuõõs
7. Suuõõne füsioloogia
8. Sülg
- Suukuivus ja selle probleemid
- Test: sülg