Hammaste anatoomia ja oklusioon

Test: Hammaste juurte ja juurekanalite anatoomia

Test koosneb kaheksast küsimusest, milledest igal küsimusel on vastusevariantidena välja pakutud 4 väidet. Väidetest on õige vähemalt üks, kuid õiged võivad olla ka kõik neli. Hinnata tuleb kõiki väiteid eraldi! Testi tegemisel on eelduseks käesoleva õpiobjekti hamba anatoomia osa omandamine. Soovin edu!

Märgi ära kahejuurelised hambad:

alalõua teine molaar

ülalõua esimene molaar

ülalõua teine premolaar

ülalõua esimene premolaar

alalõua esimene molaar

alalõua esimene premolaar

alalõua teine premolaar

ülalõua teine molaar

Ülalõua lateraalne intsisiiv:

lõikub suhu 11. eluaastaks

on suuremate mõõtmetega kui ülalõua tsentraalne intsisiiv

omab anatoomilisi variatsioone

on reeglina ühe juurega

Leia õige väide:

kõige otsesemas kontaktis põskkoopa põhjaga on ülalõua esimeste ja teiste molaaride juuretipud

foramen mentale paikneb enamasti alalõua teisest premolaarist distaalsemal

põskkoopa limaskest paikneb alati juuretippude ja põskkoopaõõne vahel

alalõua närvi vigastusi ei teki nii sageli, kuna närv kulgeb alalõuas isoleerituna

Märgi ära ühejuurelised hambad:

alalõua lateraalne intsisiiv

ülalõua esimene molaar

alalõua teine molaar

alalõua esimene molaar

ülalõua tsentraalne intsisiiv

ülalõua teine premolaar

ülalõua kaniin

alalõua teine premolaar

alalõua tsentraalne intsisiiv

alalõua esimene premolaar

alalõua kaniin

ülalõua lateraalne intsisiiv

Millest koosneb terve hambapulp?

närvikiududest

mikroobidest

veresoontest

kollageenkiududest

Leia igale hambale õige nimetus!

A	alalõua esimene premolaar Unselect alalõua teine premolaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect
B	alalõua esimene premolaar Unselect alalõua teine premolaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect
C	alalõua esimene premolaar Unselect alalõua teine premolaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect
D	alalõua esimene premolaar Unselect alalõua teine premolaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect
E	alalõua esimene premolaar Unselect alalõua teine premolaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect
F	alalõua esimene premolaar Unselect alalõua teine premolaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect

Ülalõua esimese premolaari:

juurekanaleid on 2-3

juurte areng lõppeb 12.-13. eluaastaks

bukaalne köber on prominentsem kui palatinaalne

pulbikambri põhi paikneb hamba tservikaaljoonest apikaalsemal

Ülalõua esimesel molaaril on:

hamba ristläbilõikes kolmnurkne kuju

kuus pulbisarve

kolm juurt

kaks juurekanalit

C-kujuline juurekanalisüsteem on:

raske ravida ka kogenud hambaarstil

anatoomiline varatsioon enamasti alalõua teisel purihambal

hamba pikiläbilõikes juurekõverusest moodustuv C-tähe kujutis

tarkusehammastele ainuomane kanalisüsteem

Istmus on:

kitsas lindikujuline ühendus ühes juures kahe juurekanali vahel

piirkond hambas, mille kaudu väljuvad hambast närvid ja veresooned periodontaalpilusse

piirkond hambas, mis sisaldab hambapulpi

teise nimetusega apikaalne delta

Leia õige väide:

primaarne dentiin moodustub enne lapse sündi

sekundaarne dentiin moodustub vanematel inimestel vastusena hamba infektsioonidele

tertsiaarne dentiin moodustub vastusena hamba vigastusele või välisärritajale

dentiini elu jooksul hammas juurde ei produtseeri

Leia õige väide:

hamba pulbikamber aheneb sekundaarse dentiini depositsiooni tulemusena ning see ei kuulu patoloogia alla

mida prominentsem on hamba köber, seda vanem on patsient

pulbisarved laienevad sekundaarse dentiini moodustumisel aja jooksul

pulbikambri suurus sõltub patsiendi vanusest

Eelmine

Järgmine

Avaleht
1. Hamba anatoomia
2. Hammaste lõikumine
3. Hambakaared ja hambumus
4. Hammaste juurte ja juurekanalite anatoomia
5. Näokolju areng ja kasv
6. Nägu ja suuõõs
7. Suuõõne füsioloogia
8. Sülg
- Suukuivus ja selle probleemid
- Test: sülg