Hammaste anatoomia ja oklusioon

Test: Hammaste juurte ja juurekanalite anatoomia

Test koosneb kaheksast küsimusest, milledest igal küsimusel on vastusevariantidena välja pakutud 4 väidet. Väidetest on õige vähemalt üks, kuid õiged võivad olla ka kõik neli. Hinnata tuleb kõiki väiteid eraldi! Testi tegemisel on eelduseks käesoleva õpiobjekti hamba anatoomia osa omandamine. Soovin edu!

Ülalõua esimesel molaaril on:

kaks juurekanalit

hamba ristläbilõikes kolmnurkne kuju

kolm juurt

kuus pulbisarve

Ülalõua esimese premolaari:

juurekanaleid on 2-3

bukaalne köber on prominentsem kui palatinaalne

juurte areng lõppeb 12.-13. eluaastaks

pulbikambri põhi paikneb hamba tservikaaljoonest apikaalsemal

Istmus on:

piirkond hambas, mis sisaldab hambapulpi

piirkond hambas, mille kaudu väljuvad hambast närvid ja veresooned periodontaalpilusse

kitsas lindikujuline ühendus ühes juures kahe juurekanali vahel

teise nimetusega apikaalne delta

Märgi ära ühejuurelised hambad:

alalõua kaniin

alalõua tsentraalne intsisiiv

alalõua esimene molaar

alalõua esimene premolaar

ülalõua kaniin

ülalõua lateraalne intsisiiv

alalõua teine premolaar

alalõua lateraalne intsisiiv

ülalõua tsentraalne intsisiiv

ülalõua teine premolaar

alalõua teine molaar

ülalõua esimene molaar

Leia igale hambale õige nimetus!

A	alalõua esimene premolaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect
B	alalõua esimene premolaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect
C	alalõua esimene premolaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect
D	alalõua esimene premolaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect
E	alalõua esimene premolaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect
F	alalõua esimene premolaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect

Leia õige väide:

alalõua närvi vigastusi ei teki nii sageli, kuna närv kulgeb alalõuas isoleerituna

foramen mentale paikneb enamasti alalõua teisest premolaarist distaalsemal

põskkoopa limaskest paikneb alati juuretippude ja põskkoopaõõne vahel

kõige otsesemas kontaktis põskkoopa põhjaga on ülalõua esimeste ja teiste molaaride juuretipud

Märgi ära kahejuurelised hambad:

alalõua teine molaar

alalõua esimene premolaar

ülalõua esimene premolaar

alalõua teine premolaar

ülalõua esimene molaar

ülalõua teine molaar

ülalõua teine premolaar

alalõua esimene molaar

Millest koosneb terve hambapulp?

veresoontest

närvikiududest

mikroobidest

kollageenkiududest

Leia õige väide:

primaarne dentiin moodustub enne lapse sündi

tertsiaarne dentiin moodustub vastusena hamba vigastusele või välisärritajale

sekundaarne dentiin moodustub vanematel inimestel vastusena hamba infektsioonidele

dentiini elu jooksul hammas juurde ei produtseeri

C-kujuline juurekanalisüsteem on:

anatoomiline varatsioon enamasti alalõua teisel purihambal

hamba pikiläbilõikes juurekõverusest moodustuv C-tähe kujutis

tarkusehammastele ainuomane kanalisüsteem

raske ravida ka kogenud hambaarstil

Leia õige väide:

pulbikambri suurus sõltub patsiendi vanusest

hamba pulbikamber aheneb sekundaarse dentiini depositsiooni tulemusena ning see ei kuulu patoloogia alla

pulbisarved laienevad sekundaarse dentiini moodustumisel aja jooksul

mida prominentsem on hamba köber, seda vanem on patsient

Ülalõua lateraalne intsisiiv:

omab anatoomilisi variatsioone

on suuremate mõõtmetega kui ülalõua tsentraalne intsisiiv

lõikub suhu 11. eluaastaks

on reeglina ühe juurega

Eelmine

Järgmine

Avaleht
1. Hamba anatoomia
2. Hammaste lõikumine
3. Hambakaared ja hambumus
4. Hammaste juurte ja juurekanalite anatoomia
5. Näokolju areng ja kasv
6. Nägu ja suuõõs
7. Suuõõne füsioloogia