Kudede moodustumine looteeas

Iga arenev jätke annab aluse luulisele skeletile ja sellega seotud pehmetele kudedele. 

Jätke

Skelett

Pehmed koed

Otsmikujätke

Otsmikuluu (os frontale)

Laup

Mediaalne ninajätke

Ülalõua eesmine osa (os incisivum), mis hiljem liitub suulaega; ninavahesein (septum nasi)

Ninaselg, ülahuule keskmine osa (filtrum)

Lateraalsed ninajätked 

Ninaluu (os nasale), pisaraluu (os lacrimale)

Ninatiivad

Ülalõugmised jätked

Ülalõug (maxilla), suulaeluu (os palatinum), sarnaluu (os zygomaticum)

Põse ülemised ja ülahuule lateraalsed osad

Alalõugmised jätked

Alalõug (mandibula)

Põse alumised osad, alahuul

 

Iga vistseraalkaare kossseisu kuulub lisaks skeletilisele alusele ka oma veresoon, närv ja lihased.

Vistseraalkaar

Närv

Lihased

I vistseraalkaar

V kraniaalnärv (nervus trigeminus)

Mälumislihased, enamik suupõhja lihastest

II vistseraalkaar

VII kraniaalnärv (nervus facialis)

Miimilised lihased

III vistseraalkaar

IX kraniaalnärv (n.glossopharyngeus)

Suulae, neelu ja kõri lihased

IV ja V vistseraalkaar

X kraniaalnärv (nervus vagus)

 

4. nädalal moodustuvad kõrvasüljenäärmed ja ühinevad alalõugmised jätked, moodustades mandibulaarkaare

4.-5. nädalal moodustub esmane suulagi

6. nädalal moodustuvad lõuaalused süljenäärmed ja ajutiste hammaste algmed.

6.-8. nädalal ühinevad keelepära ja keele eesmine osa

7.-12. nädalal moodustub sekundaarne suulagi

9.-10. nädalal moodustub alalõua alveolaarosa

12. nädalal on alalõug ülemise suhtes eespoolse asetusega

13. nädalal moodustuvad 1., 2., 3. ja 6. jäävhamba algmed.

20. nädalal moodustub ülalõuaurke (sinus maxillaris) alge. Ülalõualuu on alalõua suhtes eesmises asendis.

Lisalugemiseks. Põhjalikumalt saad lugeda näokolju arengust ja kasvust  õpikust "Hammaste anatoomia, lõualuude ja hambumuse areng ning kasv" (Saag jt; 2011) peatükist "Lõualuude areng ja kasv", lk 8-20.