Hambakaarte kuju

Hambad on joondunud teineteise kõrvale kaarjalt. Oklusioonijoon jookseb ülalõuas eeshammaste tsingulumide kohalt ja läbi tagumiste hammaste tsentraalsete lohkude; alalõuas aga läbi intsisiivide lõikeservade ja piki tagumiste hammaste bukaalseid köpre.

Hambakaarte kujud on üla- ja alalõuas erinevad. Ülemine hambakaar on veidi suurem, laiem ja pikem kui alumine, jäävhammaskonnas oklusaaltasapinnast vaadatuna (pool)ellipsoidne, alumine kaar aga teravam, parabooli kujuline.

Ülemine hambakaar on suurem eeskätt suuremate ja laiemate ülemiste intsisiivide arvelt.

Jälgi esihammaste hambakroonide kuju – need on nii ristlõikes kui eestvaates kolmnurksed. Seetõttu on hammastevaheline ehk interdentaalruum lingvaalsel avaram ja labiaalsel ahtam. Samuti on interdentaalruum avaram gingivaalsel, kuid normaalselt täidab hammaste vahele jäävat kolmnurkset ala igemepapill.

Fotol on näha alumiste intsisiivide ümber kadunud igemepapill, mis jätab hammaste vahele ebaesteetilised tühikud, mustad kolmnurgad.

Proksimaalsed kontaktpunktid paiknevad pigem labiaalsemal ja bukaalsemal ning kõrgemal – eestvaates keskmise ja intsisaalse kolmandiku piiri, tagumistel hammastel oklusaalse ja keskmise kolmandiku piiril.

Piimahammaskonnas on mõlemad hambakaared ümaramad. Kontaktpunktide asemel on neil suurem kokkupuute ala – kontaktpinnad.