Alalõua teine molaar

• Lõikub suhu 11.-13. eluaastal
• Hamba juurte areng lõpeb 14.-15. eluaastaks
• Keskmine pikkus 19,8 mm

Anatoomiliselt on alalõua teine molaar väga sarnane alalõua esimesele molaarile, kuid krooni kuju on väiksem ja sümmeetrilisem. Krooni ja juurte proportsioonid on sarnased alalõua esimese molaariga. Krooni kuju võib läbilõikes olla pisut kolmnurksem. Juured on pisut sirgemad ja vähem divergeerunud hamba tsentrist. Juured võivad olla lühemad, kuid see pole reegel. Hambal on juuri tavaliselt kaks – mesiaalne (M) ja distaalne (D), kuid nad võivad mõnikord olla ka kokku sulandunud üheks juureks.

Juurekanalite kurvatuurid:  

• mesiaalne juur – distaalsele > sirge
• distaalne juur – sirge > distaalsele > mesiaalsele > bukaalsele
• üksik juur – sirge > distaalsele > bajonett > lingvaalsele

Pulbisarved on suhteliselt prominentsed mesiaalselt ning pulbikamber on kolmnurkne või trapetsikujuline vastavalt hamba krooni väliskujule.

Distaalne (D) juur on suure ovaalse diameetriga ning võib olla mesiaalsest juurest lühem. Juur on suurem bukolingvaalselt kui mesiodistaalselt. Selles paikneb sageli üks lai juurekanal. Esineb ka juurekanali hargnemisi tipuosas ning kahe eraldi algava juurekanali ühinemisi juure tipuosas. Juurekanal konvergeerub mõned millimeetrid enne tippu, kuid võib esineda ka tugev kanali kitsenemine juba 3-4mm enne tipuosa.

Mesiaalses (M) juures paikneb tavaliselt 2  juurekanalit, kuid sageli võib esineda ka üks lindikujulise valendikuga juurekanal. Läbilõikelt on juur neerukujuline või 8-kujuline. Juur võib olla mõõduka kuni tugeva kurvatuuriga distaalsemale. Juurekanalid paiknevad rohkem lähestikku kui alalõua esimesel molaaril mesiaalses juures. Kanalid paiknevad ristläbilõike suhtes juure tsentris. Juurekanalid võivad juure tipuosas ühineda või kulgeda tipuni eraldi kanalitena.

Variatsioonid: üks juur ning üks kuni kuus juurekanalit, C-kujuline kanalisüsteem.