Hammaste juurte asetuse seos teiste anatoomiliste struktuuridega näokoljus

Hambad ja lõualuud on oluline osa näokoljust ning nad mõjutavad külgnevaid struktuure ja vastupidi. Klinitsisti jaoks on väga oluline teada hammaste asetust teiste anatoomiliste struktuuride suhtes, et avastada õigeaegselt erinevaid anomaaliaid ja tekkinud patoloogilisi olukordi. Hammastega külgnevaid struktuure on palju, kuid allpool on kirjeldatud neist kahte olulisimat.

Põskkoobas (sinus maxillaris)

Põskkoobas on püramiidja kujuga õõnsus ülalõualuus, mille põhimik paikneb ülalõua alveolaarjätke kohal ning katab ülalõua molaaride juuretippe.

Kõige otsesemas kontaktis põskkoopa põhjaga on ülalõua esimeste je teiste molaaride juuretipud, mille alveoolid ehk hambasombud on põskkoopaõõnest eraldatud vaid väga õhukese luukihiga. Tihti katab põskkoopaõõs ka ülalõua premolaaride juuretippe või on sopistunud pisut hambajuurte vahele moodustades käänulisi sopikesi.

Hambaid eraldab patoloogiliste olukordade puudumisel alati põskkoopast väga õhukene luukiht, seda  hoolimata põskkoopa põhja ebaregulaarsustest või ülalõua hammaste alveoolide ulatumisest põskkoopaõõnde. Põskkoopa limaskest paikneb alati juuretippude ja põskkoopaõõne vahel.

Alumine alveolaarnärv (n. alveolaris inferior)

Hammaste juureravi, juuretipu- ehk periapikaalkirurgia, hammaste eemaldamise ja implantaatide paigaldamise puhul on oluline teada alumise alveolaarnärvi (n. alveolaris inferior) ja alalõuakanali (canalis mandibulae) asukohta ning  lõuatsiava (foramen mentale)  paiknemist hammaste suhtes. Alumise alveolaarnärvi ja tema harude vigastusi võib hõlpsasti tekkida hoolimatul protseduuride läbiviimisel ning tulemuseks on närviharude tuimus või hootised kuni pidevad valud vastavas innervatsioonipiirkonnas vigastuskohast perifeersemal.

Alumine alveolaarnärv  läbib alalõualuu ning hammaste juuretipud paiknevad vahel närvile väga lähedal. Keskmine vertikaalne kaugus alalõuakanalist hammaste juuretippudeni on teisel alumisel premolaaril 2.5 –  3.5 mm, esimesel alalõua molaaril 4.0 – 4.5 mm, alalõua teisel molaaril 2.2 – 2.7 mm ning alalõua kolmandal molaaril 1.7 – 2.2 mm.

Foramen mentale  asukoht alalõua premolaarida ja esimese molaari suhtes horisontaalselt võib olla järgmine:

• 33% juhtudest alalõua esimese ja teise premolaari vahel;
• 11% juhtudest alalõua teise premolaari joonel;
• 56% juhtudest alalõua teisest premolaarist distaalsemal.

Foramen mentale  asukoht alalõua hammaste suhtes vertikaalselt võib olla järgmine:

• 22% juhtudest apeksist koronaalsemal;
• 15% juhtudest apeksi lähedal;
• 63% juhtudest apeksist kaugemal.