Hammaste anatoomia ja oklusioon
Hamba krooni struktuurid
Hamba kroonil eristatakse olulisi struktuure nagu fissuurid, ehk vaod, köbrud jms, mis annavad hambale iseloomuliku kuju.
Sagarad ehk loobused on ümarad osad, millest hambad moodustuvad. Arengu jooksul need ühinevad omavahel, kuid jäävad üksteisest eraldatuks arenguvagudega.
Köbrud (cuspes dentium) on oklusaalpinna kõrgemad, püramiidi- või koonusekujulised osad, millel on köbrutipp ja külgpinnad.
- Köbrukesed on väiksemad kui köbrud ja need esinevad enamasti harva, variatsioonidena.
- Tsingulum (cingulum) on eeshammaste lingvaalsel pinnal, hamba tservikaalses kolmandikus paiknev ümar kõrgendik.
Harjad ehk liistud on hamba kõrgemad osad, mis jäävad köprude külgpindade vahele.
- Köbruhari on köbrutipult (fissuuri) laskuv kõrgem osa, mis saab nimetuse vastavalt oma paiknemisele (kas bukaalne, lingvaalne, mesiaalne või distaalne).
Eristatakse:
peamist ehk triangulaarset harja, mis laskub köbrutipult hamba keskosa poole;
osadel hammastel lisaks põikiharja (ainult ülemistel molaaridel, hari kulgeb mesiopalatinaalselt köbrult distobukaalsele köbrule) ja risti- ehk transversaalset harja – tagumistel hammastel risti üle oklusaalpinna kulgev hari, mis on kombinatsioon kahest – bukaalsest ja lingvaalsest – triangulaarharjast.
- Ääreliist või äärehari on hamba mesiaalsel ja distaalsel äärel kulgev ümar kõrgem ala.
Lohk (fovea) on ümar või nurgeline süvend hambapinnal. Molaaridel ja premolaaridel on kolmnurkesed ehk triangulaarsed lohud, mis piirnevad ääreliistuga. Molaaridel on lisaks tsentraallohk, kus kohtuvad kõik arenguvaod.
Fisuurid ehk vaod (fissures) on köprudevahelised madalamad alad, (arengu)vaod hamba oklusaalpinnal. Eristatakse esmaseid- ehk arenguvagusid ja teiseseid- ehk lisavagusid.
Lõikeserv on ainult esihammastel.
Mamelonid on esihamba lõikeserval paiknevad sakikesed, mis eristavad kolme sagarat, millest hammas on arenenud. Hiljem kuluvad need ühetasaseks lõikeservaks. Kulumata mamelonid hilisemas eas võivad olla üheks valehambumuse märgiks.