Hammaste anatoomia ja oklusioon

Test: Hammaste juurte ja juurekanalite anatoomia

Test koosneb kaheksast küsimusest, milledest igal küsimusel on vastusevariantidena välja pakutud 4 väidet. Väidetest on õige vähemalt üks, kuid õiged võivad olla ka kõik neli. Hinnata tuleb kõiki väiteid eraldi! Testi tegemisel on eelduseks käesoleva õpiobjekti hamba anatoomia osa omandamine. Soovin edu!

C-kujuline juurekanalisüsteem on:

raske ravida ka kogenud hambaarstil

anatoomiline varatsioon enamasti alalõua teisel purihambal

hamba pikiläbilõikes juurekõverusest moodustuv C-tähe kujutis

tarkusehammastele ainuomane kanalisüsteem

Ülalõua esimesel molaaril on:

kaks juurekanalit

kuus pulbisarve

kolm juurt

hamba ristläbilõikes kolmnurkne kuju

Leia õige väide:

pulbisarved laienevad sekundaarse dentiini moodustumisel aja jooksul

pulbikambri suurus sõltub patsiendi vanusest

mida prominentsem on hamba köber, seda vanem on patsient

hamba pulbikamber aheneb sekundaarse dentiini depositsiooni tulemusena ning see ei kuulu patoloogia alla

Leia õige väide:

foramen mentale paikneb enamasti alalõua teisest premolaarist distaalsemal

põskkoopa limaskest paikneb alati juuretippude ja põskkoopaõõne vahel

alalõua närvi vigastusi ei teki nii sageli, kuna närv kulgeb alalõuas isoleerituna

kõige otsesemas kontaktis põskkoopa põhjaga on ülalõua esimeste ja teiste molaaride juuretipud

Ülalõua esimese premolaari:

pulbikambri põhi paikneb hamba tservikaaljoonest apikaalsemal

bukaalne köber on prominentsem kui palatinaalne

juurekanaleid on 2-3

juurte areng lõppeb 12.-13. eluaastaks

Märgi ära ühejuurelised hambad:

ülalõua kaniin

ülalõua teine premolaar

alalõua lateraalne intsisiiv

alalõua teine premolaar

ülalõua esimene molaar

alalõua tsentraalne intsisiiv

alalõua kaniin

ülalõua tsentraalne intsisiiv

ülalõua lateraalne intsisiiv

alalõua esimene premolaar

alalõua teine molaar

alalõua esimene molaar

Istmus on:

kitsas lindikujuline ühendus ühes juures kahe juurekanali vahel

piirkond hambas, mille kaudu väljuvad hambast närvid ja veresooned periodontaalpilusse

piirkond hambas, mis sisaldab hambapulpi

teise nimetusega apikaalne delta

Leia igale hambale õige nimetus!

A	ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect
B	ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect
C	ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect
D	ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect
E	ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect
F	ülalõua lateraalne intsisiiv Unselect alalõua teine premolaar Unselect ülalõua esimene premolaar Unselect alalõua esimene premolaar Unselect ülalõua esimene molaar Unselect alalõua esimene molaar Unselect

Ülalõua lateraalne intsisiiv:

on suuremate mõõtmetega kui ülalõua tsentraalne intsisiiv

lõikub suhu 11. eluaastaks

on reeglina ühe juurega

omab anatoomilisi variatsioone

Millest koosneb terve hambapulp?

närvikiududest

veresoontest

kollageenkiududest

mikroobidest

Märgi ära kahejuurelised hambad:

alalõua esimene molaar

ülalõua esimene premolaar

ülalõua teine molaar

alalõua esimene premolaar

alalõua teine premolaar

ülalõua teine premolaar

alalõua teine molaar

ülalõua esimene molaar

Leia õige väide:

dentiini elu jooksul hammas juurde ei produtseeri

primaarne dentiin moodustub enne lapse sündi

tertsiaarne dentiin moodustub vastusena hamba vigastusele või välisärritajale

sekundaarne dentiin moodustub vanematel inimestel vastusena hamba infektsioonidele

Eelmine

Järgmine

Avaleht
1. Hamba anatoomia
2. Hammaste lõikumine
3. Hambakaared ja hambumus
4. Hammaste juurte ja juurekanalite anatoomia
5. Näokolju areng ja kasv
6. Nägu ja suuõõs
7. Suuõõne füsioloogia
8. Sülg
- Suukuivus ja selle probleemid
- Test: sülg