Hammaste numeratsioon

Ülemaailmne Hambaarstide Ühendus (FDI) soovitab kasutada kahekohalist süsteemi:

• hammaskond jagatakse 4 sektoriks –  kaks ülemist ja alumist ning kaks vasakut ja paremat sektorit, millede numeratsioon on piima- ja jäävhammaskonnas erinev;
• hambaid loendatakse mediaalselt distaalsele ehk näo keskjoone poolt tahapoole suundudes.

Jäävhambad:

Ajutised hambad:

Iga hammast tähistab kahekohaline kood, kus:

• esimene number märgib sektorit (1-4, alustades ülemisest paremast sektorist ja liikudes kellaosuti suunas alla parempoolsesse sektorisse)
• teine number märgib hammast (1-8, alustades tsentraalse intsisiiviga ja lõpetades rea viimase hamba, kolmanda molaariga)

* seega märgitakse nt ülemine vasakpoolne (jääv)silmahammas numbriga 23, alumine parempoolne teine piimamolaar numbriga 85 jne.

Pane tähele! Hambakaart on sinu suhtes nii nagu vaataksid sa teisele inimesele otsa või peeglisse – vasak ja parem pool on peegelpildis.

Jäävhammaskonna numeratsioon:

Ajutiste hammaste märkimise loogika on sarnane, kuid sektoreid tähistatakse numbritega 5-8, alustades taas ülemisest parempoolsest sektorist ja liikudes  päripäeva alla parempoolsesse sektorisse. Hambaid märgitakse numbritega 1-5, alustades tsentraalsest intsisiivist ja lõpetades teise piimamolaariga.

Pane tähele! Hamba täielikuks, korrektseks kirjeldamiseks nimetatakse:
– hammaskond (ajutine- ehk piimahammas või jäävhammas)
– hambakaar (ülemine või alumine)
– kvadrant (ülemine või alumine, vasak või parem)
– hamba järjekord või nimetus (tagahammastel esimene, teine, kolmas või intsisiividel tsentraalne, lateraalne) ja hamba tüüp (intsisiiv, kaniin, premolaar, molaar.

Ülesanne. Proovi eeltoodu põhjal kokku panna fotol näha oleva murdunud nurgaga hamba täielik, korrektne nimetus.

Vaata suurelt

(Vastus)