Hammaste anatoomia ja oklusioon
Hammaste liigid
Inimesed on heterodondid ehk neil on eri liiki hambaid – mõlemas hammaskonnas kolme tüüpi.
Lõikehambad ehk intsisiivid (dens incisivus (ains), dentes incisivi (mitm)) on peitlikujulise krooniosaga ühejuurelised eesmised hambad, mis hammustamisel lõikavad toitu. Krooni välispind on kumer ja sisepind nõgus, väikese köbrukesega. Ülemised intsisiivid on märgatavalt suuremad ja neil on selgelt väljendunud nurgatunnus.
Silmahambad ehk kaniinid (dens caninus, dentes canini) on inimesel kõige pikema juurega hambad, koonusekujulised, terava tipuga. Huulepoolne pind on kumer, terava kolmnurkse tipuga.
Kas tead? Silmahambad on kõige arhailisema kujuga hambad. Kiskjatel on silmahambad eriti väljendunud, neid nimetatakse kihvadeks.
Eespurihambad ehk premolaarid (dentes premolares) ja (taga)purihambad ehk molaarid (dentes molares) on tagumised köbrulised hambad, mis peenestavad mälumisel toitu.
Premolaarid on enamasti kahe (lingvaalse ja bukaalse) köbruga, mille vahel kulgeb otstest kahestuv pikifissuur. Ülemiste premolaaride köbrud on võrdse suuruse ja kõrgusega, alumistel on bukaalne köber lingvaalsest suurem ja kõrgem. Välja arvatud ülemine esimene premolaar, millel on kaks juurt, on premolaarid ühejuurelised hambad.
Molaarid on kõige massiivsema krooniga mitmejuurelised hambad. Ülemiste molaaride kroon on läbilõikes rombikujuline ja selle mälumispinnal on H-kujuline fissuurijoonis, mis eraldab kolme vaoga nelja köpru. Juuri on ülemistel molaaridel kolm. Alumiste molaaride kroon on ristküliku kujuline ja selle mälumispinnal on nelja köbru vahel +kujuliselt paiknevad piki- ja ristilõhe; juuri on kaks. Alumisel esimesel molaaril on enamasti 5 köpru.