Tootmine ja materjalid. Tootmisest tingitud kliimamuutuste mõju loodusele ja inimkonnale

Mängud õues
Mängud õues (Autor: Margit Pelli)

Kellele on õppematerjal mõeldud?

Õppematerjal on mõeldud lasteaiaõpetajatele ning väikelastega töötavatele inimestele, kes õpetavad ja toetavad 2-7 aastaste laste arengut. 

Õppematerjali tutvustus

Õppematerjali eesmärgiks on anda õpetajale ülevaadekuidas lastele selgitada tootimisest tingitud kiilmamuutuste mõju nii inimesele kui ka loodusele. Käesolev õppematerjal sisaldab kolme osa. Materjalid õpetajale annab ülevaate, kuidas käsiteda õppematerjali teemat koolieelses lasteasutuses ning sisaldab endas väljavõtet Õppe-ja kasvatustegevuse valdkonna raamatust nende eesmärkide kohta, mis toetavad teema läbimist lasteaias. Samuti leiab õpetaja materjalide alt meetodid ja vahendid õppematerjali edukaks kasutamiseks lasteaias. Materjalid lastele teemaploki alt leiab õpetajale juhiseid, kuidas koolieelses lasteasutuses käsitleda tootmise ja materjalide mõju loodusele ja inimkonnale. Selleks, et laps antud teemat paremini mõistaks peavad lapsed tutvuma mõistetega tootja ja tarbija. Milline on ühe toote olelusring? Millistest materjalidest tehakse näiteks nukke või autosid? Kust need materjalid tulevad? Kui laps enam mänguasjage ei mängi või see on hoopiski katki läinud, siis mida sellega edasi teha?  Kõige viimases ehk lisa osas on kirjeldatud tegevused õpiväljundite saavutatuse hindamiseks kolmes erinevas vanuseastmes (3a; 5a ja 7a). Samuti leiab antud teemaploki alt põnevat lisalugemist nii raamatute, veebiraamatute, õppemängude ja videote näol. 
Õppematerjal on lasteaias kasutamiseks aastaringselt, st tegevusi planeerides tuleks lähtuda aastaaegade vaheldumisest. 

Materjalid õpetajale

Materjalid lapsele

Hindamine  

Autorid: Lehte Tuuling, Katrin Saluvee, Margit Pelli ja Mirjam Köster

MATERJALID ÕPETAJALE

Selle teema sisu hõlmab sotsiaalset, loodus- ja tehiskeskkonda ning käsitlemisel on oluline järgida lähemalt kaugemale printsiipi. Teemasid ja vaadeldavaid objekte tuleb valida lähtudes koduloolisuse printsiibist, st üldjuhul tutvutakse nende objektidega, millega on lapsel vahetu kontakt. See toetab käsitletava mõistmist ja võimaldab kujundada lapsel arusaama looduse terviklikkusest ja seostest looduses. Last tuleb suunata ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mitte ainult õppe- ja kasvatustegevuse käigus vaid ka mängu ja igapäevatoimingute kaudu. Teda tuleb ergutada ümbritsevat tajuma erinevate meeltega: vaadeldes; nuusutades ja maitstes; kompides ning kuulates. Koolieelses eas ja eriti esimese kolme eluaasta jooksul on oluline toetada lapse meelte arengut, et ta suudaks edaspidi neid edukalt kasutada info kogumiseks. Just ehedas looduskeskkonnas on aistingute areng kõige paremini toetatud. Olulised tegevused on vaatlemine, võrdlemine, rühmitamine, seostamine, järeldamine, küsimine ja küsimustele vastuste otsimine. Tegevustes tuleb last alati suunata materjale ja vahendeid säästlikult kasutama ning hoolivalt ja heaperemehelikult käituma seda ka oma käitumisega mudeldades. Säästlikkus ja heaperemehelik käitumine ümbritseva keskkonna suhtes saavad lastel alguse oma mänguasjade ja töövahendite (värvipliiatsite, plastiliini jne) hoidmisest ning raamatutesse lugupidavast suhtumisest. Oluline on ise eeskuju näidata ja lapse tähelepanu juhtida sellele, et märkaks võimalusi käituda keskkonda säästvalt (nt vee ja elektri kokkuhoid) ning mõistaks, et temast sõltub looduse hoidmine (nt paberi ja muude materjalide säästlik kasutamine jne). Õpetaja avatus ja eeskuju aitab lastel näha, et oma ideid on võimalik teostada erinevate sh ka taaskasutatavate materjalidega. Positiivsed kogemused ja eduelamus mitmekesistavad laste väljendusvõimalusi, ergutavad loovust ning kutsuvad tutvuma erinevate materjalide ja nende omadustega. Oluline on juhtida lapsi kasutama loodussõbralikke materjale ja tegevusviise.

Õpiväljundid: õpetaja

1) teab, kuidas teema “Tootmine ja materjalid” on seotud kliimamuutuste teemaga;
2) teab, kuidas vahendada lastele teemat nii, et suunata lapsi märkama tootmise ja kliimamuutuste seost.

Eesmärgid: Teema käsitlemise eesmärgiks on see, et laps väärtustaks enda ja teiste tervist ning käituks tervislikult ja ohutult. Oluline on, et laps mõistaks ja tunnetaks ümbritsevat maailma terviklikult ning hakkaks väärtustama keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi. Eelneva tagamiseks on oluline, et laps õpiks tähele panema nähtusi ja muutusi looduses, mis on tingitud mittekeskkonnasõbralikest tootmisviisidest. Samuti on eesmärgiks, et laps tutvub erinevate materjalide, nende omaduste ja loodussõbralike kasutamisviisidega

Õpiväljundid: laps

1) suhtub ümbritsevasse hoolivalt ning käitub seda säästvalt;
2) mõistab ning märkab enda ja teiste tegevuse mõju ja tagajärgi keskkonnale (Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad); 
3) oskab eristada looduslikke ja tehismaterjale;
4) oskab taaskasutada erinevaid materjale;
5) väärtustab taas- ja uuskasutust.

Tabel 1. Teemakohased õpiväljundid vanuseti. (Allikas: Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad).

Looduskeskkond 
Inimese mõju loodusele: Inimese eluviisist ei sõltu mitte ainult tema enda ega teiste inimeste tervis ja heaolu, vaid ka ümbritseva looduse muutumine. Oluline on looduse ja loodusvarade väärtustamine ning teadmised, kuidas mõjutab inimese tegevus loodust. Väga suur on inimese mõju loodusele just säästmist või raiskamist arvestades. Lastega tuleb arutleda nende teemade üle, mida saavad nemad oma igapäevategevusega looduskeskkonnale head teha, millised säästmise ja loodusest hoolimise tegevused on neile jõukohased.

Tehiskeskkond 
Ehitised. Järgides koduloolisuse printsiipi, tehakse tutvust ehitistega, mis ümbritsevat lapse igapäevast keskkonda: kodumaja, lasteaed, olulisemad teenindusasutused (kauplus, juuksla, polikliinik, postkontor, teater, kino jne…), ning kõneldakse sellest, miks meil on vaja erinevaid ehitisi, millest neid tehakse ning kuidas neis käitutakse. Ehitistest rääkimisel ja tutvustamisel juhtida laste tähelepanu majade energiajmärgistele (nende tähendus ja olulisus kliima muutuste kontekstis). 
Kodumasinad. Igas kodus kasutatakse erinevaid abivahendeid, millega lapsed ka kokku puutuvad. Lapsele on vaja selgitada nende vajalikkust, kuid kindlasti ka ohutut kasutamist ja tähelepanu tuleb pöörata ka energiamärgisele. Huvi tekitamiseks on hea rääkida ka sellest, et inimesed ei ole alati kodutöid tehes masinaid kasutanud ja mõnes kodus on tänapäevalgi kasutusel vanemad tööriistad.
Sõidukid. Laps tutvub erinevate ühissõidukitega (buss, troll, tramm, takso, laev ja lennuk) ja teiste liikumisvahenditega (jalgratas, tõukeratas, tasakaaluliikur jt). Kõneldakse ka teetöömasinatest (tänavapuhastusauto, teerull, liivapuistur, sahk), prügi- ja kraanaautost ning veo- ja sõiduautost, käsitledes nende tööülesandeid. Traktor, kombain, ekskavaator ja põllumajandustehnika koos eriotstarbeliste haakeriistadega on laiemad ja suuremad ning seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata nende liikumisele teedel (maal). Tähelepanu on vaja juhtida eriotstarbelistele sõidukitele (tuletõrje-, kiirabi-, politsei- ja päästeteenistuse autod) tänaval, nende tööülesannetele ja vajalikkusele. Oluline on selgitada erinevate liiklusvahendite mõju keskkonnale (Õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad). 

Metodid.Teema käsitlemisel on oluline kasutada erinevaid lapse aktiivset tegutsemist võimaldavaid meetodeid ja võtteid. Lapse meelte arendamiseks on oluline erinevate materjalide vaatlus, millega kaasnevad mõõtmise, kaalumise, loendamise ja võrdlemisoskuse arengut toetavad tegevused ning mõistekaardi koostamine tulemuste esitlemiseks. Omandatu süstematiseerimiseks ja kinnistamiseks sobivad õppemängud. Tähtsal kohal on ka õppekäigud kodukoha tootmisettevõtetesse. Õppekäikudel kogetut saab selgitada ja omandatud teadmisi analüüsida ja sünteesida vestluste, loovmängude ja dramatiseeringute abil. Materjalide loodussõbraliku kasutamise ja taaskasutamise kogemuse saamiseks sobib meisterdamine ja konstrueerimine.

Vahendid. Materjalide näidised (erinevad  loodus- ja tehislikud nt tekstiilid, ehitusmaterjalid jt), mõõtevahendid (nt kaal, mensuurid, joonlaud, mõõdulint, jne), erinevad jääkmaterjalid (sh vanad riided), mikroskoop, kangasteljed või ise loodud lõimeraam, plakatid, mõistekaardid, töölehed, pildid visualiseerimiseks, rollimängu vahendid, 3D printer jne. 

MATERJALID LAPSELE: JUHISED ÕPETAJALE LASTEGA TEGEVUSTE LÄBIVIIMISEKS

Järgnevas loetelus on mõningaid näiteid võimalikest tegevustest lasteaias. 

 

prugi_sorteerimine.pdf

moisted.pdf

sorteeri_vahendataaskasuta_tooleht.pdf

Järgnevas loetelus on mõningaid näiteid tegevustest, mis toetavad teema käsitlemist lasteaias. 

HINDAMINE

Järgmiste tegevuste kaudu saab õpetaja hinnata lastel õpiväljundite saavutatust. 
3-aastane. Erinevaid materjale katsudes leiab nimetamisel pehme, kõva, kareda, karvase, libeda jne.
 Õuetegevuses nimetab looduslike materjalide nimetusi (muld, liiv, vesi, kivi, puit jne).
5-aastane. Loovtöö teostamiseks valib sobivad taaskasutatavad materjalid (pakendid, tekstiilijäägid, vana elektroonika jne).
7-aastane. Loovtöö teostamiseks kasutab sobivaid taaskasutatavaid materjale (pakendid, tekstiilijäägid, vana elektroonika jne) ja oma valiku põhjendamine loodussäästva mõtteviisi kontekstis.
Õpetaja juhendamisel arutleb teemal “Masstootmise mõju keskkonnale ja kliimale”.

LISA