- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
Suurem osa inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitest pärineb fossiilkütustest (joonis A5.1). Väiksem osa pärineb põllumajandusest, jäätmekäitlusest, inimtegevuse mõjust maakasutusele ja tsemendi tootmisest (IPCC AR6 WGIII Ch2). Praegu toodame globaalselt umbes 85% energiast fossiilkütustest, peamiselt kivisöest, naftast ja maagaasist. Maailma rahvastiku ning majanduse kasv on toonud kaasa energiatarbimise kasvu, mis on põhjustanud kasvuhoonegaaside heitkoguste kasvu (IPCC AR6 WGIII Ch2; joonis A5.1). Maailma rahvaarv on 150 aastaga umbes kuuekordistunud ja tarbime ligi kakskümmend korda rohkem energiat kui 150 aastat tagasi. Samas ei ole rahvaarvu kasv kasvuhoonegaaside heitkogustele mitte igal pool sama mõjuga: madalama sissetulekuga piirkondade emissioon moodustab ainult väikse osa globaalsetest heitkogustest. Kui keskmise aafriklase süsihappegaasi heide on aastas 1,1 tonni aastas, siis keskmise põhjaameeriklase panus on 17,6 tonni, keskmise eurooplase oma aga 7,6 tonni (Our World in Data). Teisisõnu, määravam on inimeste elustiil kui nende hulk.
Joonis A5.1. Globaalne aastane süsihappegaasi heitkogus
Antropogeense süsihappegaasi heitkogused erinevatest allikatest aastatel 1850 kuni 2021. Suurem osa inimtekkelisest süsihappegaasist pärineb fossiilkütustest.
Allikas: https://robbieandrew.github.io/GCB2022/PNG/s85_2022_Total_Emissions_by_source.png
Heidete tekketegurid
2021. aasta globaalne inimtekkeline süsihappegaasi heide olid 37,12 miljardit tonni ehk 4,69 tonni inimese kohta. Arvuta, mis oleks globaalne emissioon, kui kõik (7,91 miljardit inimest 2021. aastal) emiteerinuks sama palju kui keskmine eestlane (7,86 tonni CO2 inimese kohta aastas) ja milline oleks globaalne emissioon, kui kõik emiteeriks sama palju kui keskmine etiooplane (0,15 tonni CO2 inimese kohta aastas). Millest võib nii suur erinevus olla tingitud? Mida see erinevus võiks tähendada globaalse kliimapoliitika väljatöötamisele?
Põhisõnumid
- Inimtekkelised kasvuhoonegaasid pärinevad peamiselt fossiilkütustest.
- Energiatootmise ja -tarbimise kasv on vedanud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste kasvu.
Lisamaterjal
Tutvu NASA Goddardi animatsiooniga süsihappegaasi ringkäigu kohta atmosfääris!
IPCC AR6 WGIII Ch2
Globaalse süsinikueelarve atlas
