2. teema – kohanemine kuumaga, minevikukogemused

See materjal on mõeldud 45-minutilise tunni jaoks.
8–9 klass: seotakse koduste küsimustega. Ajalugu.

Teema: inimkeha ja kuumus

1. Õpilase ettevalmistus tunniks
Õpilane küsib kodus täiskasvanute mälestusi kuumast ilmast:
– Millal oli kõige kuumem ilm, mida sellest mäletatakse?
– Kas meelde jäänud kuumalained olid pigem hiljuti või pigem ammu?
– Kas kuumalained on harvad nähtused või sagedased?
– Kui kaua kuum ilm kestis ja mida sel ajal tehti.

Küsitlus aitab tuua sisse võrdluse: ilm vs kliima, sest laste enda mälu ei pruugi kaugele ulatuda.

2. Tundi sissejuhatav tegevus (10–15 min)
Õpilased edastavad kodus kuuldud mälestusi kuumast. Õpilased võrdlevad neid enda mälestustega kuumast ilmast:
– Kuidas tundus kuum mulle (õpilane) ja täiskasvanutele?
– Kas siin võib olla erinevusi (lapsed nautisid suvesooja, käisid ujumas, sõid jäätist jms, täiskasvanud kannatasid palavuse käes, muretsesid põua pärast jms)?

3. Arutelu (5 min) 
– Mis on kuumalaine juures meeldiv, mis ebameeldiv ja miks.
– Ajaline faktor – kui kuumalaine kestab pikalt, kuidas me seda siis tajume?
– Kuidas käituvad kuumaga koduloomad (kassid-koerad jms)?

4. Kui ilm muutub ohtlikuks (10–15 min)
Õpilased tutvuvad Keskkonnagentuuri soovitustega, kuidas käituda kuumalaine ajal:

• Riietu heledasse, sest hele peegeldab päikesekiirgust paremini.
• Riietu kergelt; samas peaks pea olema kaetud.
• Joo ohtralt vedelikku, soovitatavalt vett ja varu seda enda värskendamiseks.
• Kui võimalik, jahuta end aeg-ajalt vees.
• Sõidukis peaksid aknad olema avatud.
• Palavaga väheneb tavaliselt söögiisu, siiski ära unusta söömist.
• Söö võimalusel jäätist (mõõdukalt).
• Vanemad ning haiged inimesed, eriti need, kes kannatavad kõrge vererõhu ja südamehäirete all, peaksid vältima liigset koormust ja pikalt päikese käes viibimist.
• Arvesta, et palavuse ajal on suurenenud metsa-, maastiku ja üldine tuleoht, nii et ole eriti ettevaatlik süttivate materjalide ja sädemetega. (Ilmateenistus, s.a.)

Õpilased arutavad, mida need soovitused tähendavad ja miks on need olulised.

Lisamaterjalid

Palavuse ja niiskuse omavaheline seos

Palavust on oluline hinnata nii õhutemperatuuri kui õhuniiskuse andmete põhjal, sest kõrge õhuniiskuse korral on palavust raskem taluda. Vastavat kombineeritud karakteristikut nimetatakse soojaindeksiks (ingl k. heat index), vahel ka näivaks õhutemperatuuriks või efektiivseks temperatuuriks. Eesti soojarekordi ajal oli ka õhuniiskus suhteliselt kõrge ja sellepärast küündis soojaindeks ehk näiv õhutemperatuur peaaegu +40 °C-ni. Ka tuule kiirus on palavuse hindamisel oluline – liikuvama õhu puhul on palavust kergem taluda. (Ilmateenistus, s.a.)

Illustratsioon 2. Soojaindeks: Tajutav temperatuur erineva õhutemperatuuri ja õhuniiskuse korral

Soojusindeks, mida nimetatakse ka näivaks temperatuuriks, on see, millisena temperatuur tundub inimkehale, kui suhteline õhuniiskus on kombineeritud õhutemperatuuriga. See on inimese kehamugavuse seisukohalt oluline. Kui keha muutub liiga kuumaks, hakkab ta enda jahutamiseks higistama või higistama. Soojus eemaldatakse kehast higi aurustumisel. Kõrge suhteline õhuniiskus vähendab aga aurustumise kiirust. Selle tulemusel väheneb kehast soojuse eemaldamise kiirus, mistõttu tekib ülekuumenemise tunne. See efekt on subjektiivne, kuna erinevad inimesed tajuvad soojust erinevalt erinevatel põhjustel (näiteks erinev kehakuju, ainevahetuse erinevused, erinevused vedelikusisalduses, rasedus, menopaus, ravimite ja/või ravimite ärajätmise mõju); mõõtmine on põhinenud subjektiivsetel kirjeldustel selle kohta, kui kuumana tunnevad isikud end teatud temperatuuri ja õhuniiskuse juures. Selle tulemuseks on kuumaindeks, mis seob ühe temperatuuri ja niiskuse kombinatsiooni teise temperatuuri ja niiskuse kombinatsiooniga. (Lunigiana Activities, s.a.; tõlge DeepL)

Mida tehti vanasti kuumalaine ajal? 

Ajaleht Rigasche Rundschau, Nr.156, 16.07.1928

• Berliin, 16. juuli. Keiserlik pealinn koges aasta kuumimat päeva pühapäeval, mil mõõdeti 38,7 kraadi ja varjus ligi 30 kraadi. Berliini ümbruse järvedes ja jõgedes oli vee temperatuur 29 kraadi Celsiuse järgi. Tulemuseks oli see, et kõik välibasseinid ja suplusasutused Berliinis oli ülerahvastatud. Kõik transpordivahendid järvede äärde pääsemiseks olid ülerahvastatud. Samuti rongid Läänemere kuurortidesse olid viimase kohani välja müüdud. Muidugi nõudis kuumus ka ohvreid. Abi anti kümnetel juhtudel. Eile uppus Berliinis 9 inimest, arv tõenäoliselt suureneb.
• Dresden, 16. juuli. Kestva põua tõttu on Elbe veetase viimastel päevadel nii kiiresti langenud, et kui varsti sademeid ei tule, tuleb arvestada lähipäevil Elbe laevanduse seiskumisega.
• Viin, 16. juuli. Eile oli kõrgeim temperatuur keskpäeval 46 kraadi, ja sadu tuhandeid viinlasi läks Doonausse suplema. Ujumise ohvriks langes ja uppus 13 inimest. Viini lähedal tekkis raudteeplatsil lendavate sädemete tõttu üksteist tulekahju. Viinis suri kuumarabandusse üks inimene.
• Pariis, 16. juuli. Kuumalaine Prantsusmaal jätkub. Termomeeter näitas laupäeval ja pühapäeval 34 kuni 36 kraadi. Pariisi turul on palavuse tagajärjel riknenud 2100 kilo linnuliha.

Rigasche Rundschau, Nr.157; 11.07.1936. 

• New York. Ohvrite arv USAs on reede pärastlõunaks juba 380. New Yorki ähvardab joogipuudus. Radikaalseid samme joogivee tarbimise piiramiseks on tehtud. Kõigis osariikides teatatakse metsatulekahjudest. Kümme tuhanded hektarid metsa on põlenud. Arvukad janusse surevad loomad on Ameerika jaoks fenomenaalne. Põllumajandusministeeriumi teadete kohaselt on 570 000 talu täielikult hävitatud.

Kasutatud kirjandus
Ilmateenistus. s.a. Kui ilm muutub ohtlikuks. Allikas: https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/kui-ilm-muutub-ohtlikuks/kuumalaine-ehk-palavus/
Lunigiana Activities. s.a. Heat Index. Allikas: https://lunigiana.uk/heat-index/

See materjal on mõeldud 45-minutilise tunni jaoks.

Teema: toiduained ja kuumus, moodused toiduainete säilitamiseks

Pikalt kestva kuumalaine ajal sõltume seadmetest (konditsioneerid, külmikud), mis võimaldavad hoida stabiilset ja madalat temperatuuri. See ühtlasi tähendab kasvavat survet taristule, ms seda toimimas hoiab. Nii võib see kutsuda esile mitmesuguseid rikkeid, nagu näiteks:

• 2021. aasta suvel põhjustas suure skandaali Terviseameti külmlao rike, mille tulemusel said kuumakahjustuse ravimireserv väärtuses umbes 3 miljonit eurot (Postimees, 2021).
• 2022. aastal põhjustas kuumalaine ulatuslikke rikkeid Elroni rongides, kui mootorid kuumenesid üle (Koch, 2022).

Nagu näidetest ilmneb, võib taristu osutuda kuumalaines haavatavaks. Mida teha aga siis, kui elekter sootuks peaks ära kaduma, kuidas säilitada toitu sellistes tingimustes? Kas minevikukogemusest on siin üht-teist õppida?

1. Õpilase ettevalmistus tunniks – Mida hoitakse külmkapis?
Õpilased tutvuvad koduse külmkapi ja sügavkülma sisuga ning loetlevad seal leiduvaid produkte.

Mida ei hoita külmkapis? Õpilased tutvuvad ka sellega, mis köögis on tavalistes kappides ja loetlevad neid.

2) I arutelu (5 min)
– Mis saab siis, kui elektrit ei ole kuumalaine ajal?
– Millised toiduained säilivad külmkapita?
Õpilased loetlevad produkte, mida nägid kodustes külmikutes. Kas mõni neist asjadest, mis kodus oli külmkapis, säiliks ka väljaspool seda?

3) II arutelu (10 min)
– Millised järgnevatest produktidest on temperatuuritundlikud?
Nt: Jäätis, piim, krevetid, liha, viiner, leib/sai, banaanid, pelmeenid, riis, tomat, kartulid jne.
– Mis juhtub nende produktidega toas, kus on stabiilselt u 25 kraadi? Kui kaua (mitu päeva või mitu tundi) need võiksid säilida?
– Millised võiksid olla viisid, mis aitaksid nimetatud toiduaineid säilitada (kuumtöötlus vms)?

4) III arutelu (10 min) – Kuidas ja kus säilitada toiduaineid kui külmkapp ei tööta?
– Külmik majapidamises on suhteliselt hiline nähtus, levides u 1960. aastatest alates. Kuidas toimiti ajal, kui külmkappi polnud – mis on kelder ja mis on sahver?
– Millised on looduslikult või muud inimeste loodud jahedad kohad, kus saaks hoida temperatuuritundlikke toiduaineid?

5) IV arutelu (10 min) – kuidas säilitada toiduaineid kui külmkapp ei tööta? Kuidas töödelda toiduaineid kuumale paremini vastu panema?
– Mis on toiduainete kuivatamine? Nimetage kuivatatud toiduaineid (vobla, vinnutatud liha, päikesetkuivatatud tomatid).
– Mida teha soolaga? Millist rolli on mänginud sool säilitusainena?
– Kas toiduaineid on võimalik muuta kuumale vastupidavamaks (näiteks miks tehakse juustu, miks hapendatakse piima)?

Lugemismaterjal 

Maret Tamjärv. Keldriraamat. Maalehe Raamat, 2014.
Inna Põltsam-Jürjo. Pidusöögist näljahädani. Söömine-joomine keskaja Tallinnas. Hea Lugu, 2013.

Kasutatud kirjandus
Postimees. 2021. Komisjon: terviseameti külmlao rikke põhjustasid tõenäoliselt hoone ehitusvead. Allikas: https://www.postimees.ee/7317901/video-galerii-ja-blogi-komisjon-terviseameti-kulmlao-rikke-pohjustasid-toenaoliselt-hoone-ehitusvead 
Koch, M. 2022. Elroni rongid hilinevad kuumalaine tõttu. Allikas: https://www.err.ee/1608640798/elroni-rongid-hilinevad-kuumalaine-tottu 

All on toodud küsimusi, mida saab kasutada õpilaste (2. ja 3. kooliastme) kliimateadlikkuse hindamiseks. Need sisulised küsimused sobivad näiteks tagasipeegeldamise eesmärgil, kasutada arutelu juhtimiseks, teha tagasivaatav kokkuvõte õpiobjektist või hindamisvahendina õppeprogrammi siseselt.

1. Mis sa arvad kuidas tunnis tutvustatud teema oli seotud kliimamuutustega?
2. Mida uut sa täna tunnis kliima kohta teada said?
3. Mida halba kliimamuutus võib kaasa tuua?
4. Kuidas mõjutab kuumus erinevaid elusolendeid? Too näide mõnest olukorrast, kus liigne kuumus võib elusolendeid segada.
5. Kuidas kuumusega kohanetakse? Kirjelda mõne liigi näitel.
6. Mida tähendab kuumalaine? Kuidas kuumalainega kohaneda?
7. Too mõni näide, mida tehti kunagi vanasti kuumalainega kohanemiseks.
8. Miks on palavust oluline hinnata nii õhutemperatuuri kui õhuniiskuse andmete põhjal?
9. Miks osad toiduained kuumaga riknevad ja teised pigem mitte? Too näide mõnes kuumaga kiirelt riknevast toiduainest.
10. Mida saab teha toidu säilitamiseks olukorras, kus meil ei ole võimalik kasutada külmkappi?