Materjalid õpetajale
Teoreetiline taust
Energia roll kliima kujunemisele ja kliimamuutuste tekkimisele
Kliima kujunemisega seotud energiakogus ja selle seos kliimamuutustega, eelkõige globaalse soojenemisega, on keeruline teema, mille mõistmiseks peab aru saama, et Maa kliimasüsteemi juhib Päikese energia. Sissetulevat päikesekiirgust tasakaalustab Maa poolt kosmosesse tagasi kiiratav energia. Kasvuhoonegaasid püüavad osa väljaminevast energiast kinni, säilitades soojust atmosfääris. See looduslik kasvuhooneefekt on elutähtis, kuna see hoiab planeedi piisavalt soojana, et säilitada ökosüsteeme
Erinevate energialiikide mõistmine väga oluline, sest energiatarbimine on üks peamisi kasvuhoonegaaside tekitajaid, mis põhjustavad kliimamuutusi. Suurenenud energia atmosfääris ei tõsta mitte ainult temperatuuri, vaid võimendab ka ilmastikumustreid, muudab sademete hulka ja mõjutab ökosüsteemide dünaamikat , et mõista erinevate energiaallikate puudusi ja eeliseid ning potentsiaali kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise kontekstis, tutvustades peamiste energialiikide mõju kliimamuutustele ja /või nende tarbimise eeliseid, tutvustades nii fossiilseid kui taastuvenergia allikaid.
Fossiilsed kütused (kivisüsi, nafta, põlevkivi ja maagaas) on peamised energiaallikad kogu maailmas ja peamised süsinikdioksiidi ja muude kasvuhoonegaaside tekitajad. Taastuvad energiaallikad, nagu päikese-, tuule-, vee- ja geotermiline energia, toodavad vähe või üldse mitte kasvuhoonegaase. Taastuvatele energiaallikatele üleminekut peetakse oluliseks sammuks ülemaailmsete heitkoguste vähendamisel ja kliimamuutuste vastu võitlemisel. Need valdkonnad on ka antud õpiobjekt vinjettide koostamise aluseks, milles on suunatud põhirõhk järgmistele energia tarbimise valdkondadele: (1) energiavarustussektorile kui suurimale kasvuhoonegaaside heitkoguste tekitajale maailmas; (2) elektri tarbimisele, sest fossiilkütuseid põletavad elektrijaamad on peamised heiteallikad; (3) transpordisektorile, mis on samuti suur energiatarbija ja märkimisväärne CO2 heite allikas, mis tuleneb peamiselt sisepõlemismootoritest (4) toidu tootmisele ja tarbimisele, sest leibkondade toiduvalikutel on suur tähtsus, sest loomse ja taimse toidu tarbimise mõjud kliimale erinevad ligikaudu kaks korda; (5) reisimisele ja turismile, mis mõjutavad kliimamuutusi märkimisväärselt peamiselt nende suure ressursikasutuse tõttu eelkõige lennureisidel, autotranspordis, kruiisilaevadel ning millele lisanduvad energiakulutused kulutused majutuses ja toitlustuses Eelpooltoodut kokku võttes võib öelda, et energia mängib kliima ja kliimamuutuste puhul keskset rolli. Kliimamuutuste leevendamine nõuab ulatuslikku üleminekut jätkusuutlikele, tõhusatele ja vähese süsinikdioksiidi heitega energiasüsteemidele koos laiaulatusliku ühiskondliku ja majandusliku muutusega. See üleminek on keeruline ja nõuab kooskõlastatud jõupingutusi valitsustelt, ettevõtetelt ja üksikisikutelt kogu maailmas.
Kasutatud allikad
Dias, R. A., Rios de Paula, M., Silva Rocha Rizol, P. M., Matelli, J. A., Rodrigues de Mattos, C., & Perrella Balestieri, J. A. (2021). Energy education: Reflections over the last fifteen years.
Renewable and Sustainable Energy Reviews, 141, 110845.
Dobruskin, V. K. (2022). The Impact of Energy Produced by Civilization on Global Warming. Open Journal of Ecology, 12(6), Article 6.
Gössling, S., & Dolnicar, S. (2023). A review of air travel behavior and climate change. WIREs Climate Change, 14(1), e802.
Holechek, J. L., Geli, H. M. E., Sawalhah, M. N., & Valdez, R. (2022). A Global Assessment: Can Renewable Energy Replace Fossil Fuels by 2050? Sustainability, 14(8), Article 8.
Jin, T. (2022). Impact of heat and electricity consumption on energy intensity: A panel data analysis. Energy, 239, 121903.
Kang, J.-N., Wei, Y.-M., Liu, L.-C., Han, R., Yu, B.-Y., & Wang, J.-W. (2020a). Energy systems for climate change mitigation: A systematic review. Applied Energy, 263, 114602.
Khuc, Q. V., Tran, M., Nguyen, T., Thinh, N. A., Dang, T., Tuyen, D. T., Pham, P., & Dat, L. Q. (2023). Improving Energy Literacy to Facilitate Energy Transition and Nurture Environmental Culture in Vietnam. Urban Science, 7(1).
Laroche, P. C. S. J., Schulp, C. J. E., Kastner, T., & Verburg, P. H. (2023). The role of holiday styles in shaping the carbon footprint of leisure travel within the European Union. Tourism Management, 94, 104630.
Wicker, P., Downward, P., & Rasciute, S. (2023). Leisure Trips to the Natural Environment: Examining the Tradeoff between Economic and Environmental Impact. Leisure Sciences, 45(3), 221–239.