Kliimamuuutused, energia ja elustiilid

Kellele on õppematerjal mõeldud?

Õppematerjal on koostatud gümnaasiumiõpilastele ja nende erinevate õppeainte õpetajatele ning kõigile neile, keda kõnetavad erinevate elustiilide energiatarbimise mõjud kliimamuutustele.

Õppematerjali tutvustus

Eesmärk:

Õppematerjali eesmärk on kujundada kliimateadlikkust erinevate elustiilidega kaasnevate energia tarbimise mõjude kontekstis kliimamuutustele. Õppematerjalis pööratakse erilist tähelepanu kliima-alaste hoiakute, väärtushinnangute ja seega ka käitumise kliimasõbralikumaks muutmisele, et õppematerjali läbinud suudaksid teha oma igapäevaelus teadlikke kliima-alaseid valikuid ja mõista kliimamuutuste põhjuseid, tagajärgi ning nende vähendamise võimalusi. Selle õpematerjali fookus on suunatud energia ja kliimamuutuste vastastikustest seostest arusaamise kujundamisele ning igaühe rolli teadvustamisele nii üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasemel, kasutades vinjette ehk lühikesi eesmärgipäraselt koostatud hüpoteetliste olukordade kirjeldusi.

Õpiväljundid:

Teadlikkus energiatarbimise ja kliimamuutuste vahelistest seostest: Õppija mõistab, kuidas erinevate elustiilide energiakasutus mõjutab kliimamuutusi.
Erinevate energiatarbimise allikate tundmine: Õppija oskab tuvastada peamisi energiakulu allikaid igapäevaelus ja analüüsida nende mõju keskkonnale.
Kriitiline mõtlemine ja analüüsivõime: Õppija arendab oskust kriitiliselt analüüsida erinevate elustiilide energiakulu ja selle mõju kliimamuutustele, tuues välja nii positiivsed kui ka negatiivsed aspektid.
Tegevuste mõju hindamine: Õppija suudab hinnata oma igapäevaste tegevuste energiatarbimise mõju ja mõistab, kuidas isiklikud valikud aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele või süvendamisele.
Säästvate valikute tegemine: Õppija omandab teadmised ja oskused, et teha teadlikke ja keskkonnasõbralikke valikuid seoses kütte, elektri, transpordi, toidu ja meelelahutusega, vähendades seeläbi oma ökoloogilist jalajälge.
Lahenduste ja alternatiivide uurimine: Õppija uurib erinevaid säästvaid alternatiive ja lahendusi energiatarbimise vähendamiseks igapäevaelus, sealhulgas taastuvenergia kasutamise, energiasäästlikkuse ja tarbimisharjumuste muutmise võimalusi.
Suhtlemine ja teavitamine: Õppija arendab oskust suhelda teemal arusaadavalt ja veenvalt, edastades teadmisi energiatarbimise mõjust kliimamuutustele erinevatele sihtrühmadele.
Isikliku vastutuse võtmine: Õppija mõistab individuaalse ja kollektiivse vastutuse tähtsust kliimamuutuste leevendamisel ja on valmis tegema muudatusi oma elustiilis, et vähendada negatiivset mõju keskkonnale.

Õppematerjali kirjeldus ja struktuur:

Õppematerjali läbiviimiseks kulub 60-90 minutit. Õppematerjalis sisalduvad teoreetiline taust ja juhised õpetajatele, õpilastele mõeldud materjal sisaldab täpseid juhiseid õppetegevuste läbiviiimiseks ning õppematerjal lõpeb õpilaste hindamiseks mõeldud enesekontrolli küsimustiku ning tagasisidega õppematerjalile.

Märksõnad: energia; energia tarbimine; elustiili mõju kliimamuutustele; vinjetid

Materjalid õpetajale

Materjalid õpilasele

Hindamine

Autor: Anne Laius

Energia roll kliima kujunemises ja kliimamuutuste tekkimises

Kliima kujunemisega seotud energiakogus ja selle seos kliimamuutustega, eelkõige globaalse soojenemisega, on keeruline teema, mille mõistmiseks peab aru saama, et Maa kliimasüsteemi juhib päikeseenergia. Sissetulevat päikesekiirgust tasakaalustab Maa poolt kosmosesse tagasi kiiratav energia. Kasvuhoonegaasid püüavad osa väljaminevast energiast kinni, säilitades soojust atmosfääris. See looduslik kasvuhooneefekt on elutähtis, kuna see hoiab planeedi piisavalt soojana, et säilitada ökosüsteeme.

Erinevate energialiikide mõistmine on väga oluline, sest energia tarbimine on üks peamisi kasvuhoonegaaside tekitajaid, mis põhjustab kliimamuutusi. Suurenenud energia atmosfääris ei tõsta mitte ainult temperatuuri, vaid võimendab ka ilmastikumustreid, muudab sademete hulka ja mõjutab ökosüsteemide dünaamikat, et mõista erinevate energiaallikate puudusi ja eeliseid ning potentsiaali kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise kontekstis.

Fossiilsed kütused (kivisüsi, nafta, põlevkivi ja maagaas) on peamised energiaallikad kogu maailmas ja peamised süsinikdioksiidi ning muude kasvuhoonegaaside tekitajad. Taastuvad energiaallikad, nagu päikese-, tuule-, vee- ja geotermiline energia, toodavad vähe või üldse mitte kasvuhoonegaase. Taastuvatele energiaallikatele üleminekut peetakse oluliseks sammuks ülemaailmsete heitkoguste vähendamisel ja kliimamuutuste vastu võitlemisel. Need valdkonnad on ka antud õpiobjekti vinjettide koostamise aluseks, milles on suunatud põhirõhk järgmistele energia tarbimise valdkondadele: (1) energia varustussektorile kui suurimale kasvuhoonegaaside heitkoguste tekitajale maailmas; (2) elektri tarbimisele, sest fossiilkütuseid põletavad elektrijaamad on peamised heiteallikad; (3) transpordisektorile, mis on samuti suur energiatarbija ja märkimisväärne CO₂ heite allikas, mis tuleneb peamiselt sisepõlemismootoritest; (4) toidu tootmisele ja tarbimisele, sest leibkondade toiduvalikutel on suur tähtsus, kuna loomse ja taimse toidu tarbimise mõjud kliimale erinevad ligikaudu kaks korda; (5) reisimisele ja turismile, mis mõjutavad kliimamuutusi märkimisväärselt peamiselt nende suure ressursikasutuse tõttu eelkõige lennureisidel, autotranspordis, kruiisilaevadel ning lisanduvad energiakulutused majutuses ja toitlustuses.

Eespool toodut kokku võttes võib öelda, et energia mängib kliima ja kliimamuutuste puhul keskset rolli. Kliimamuutuste leevendamine nõuab ulatuslikku üleminekut jätkusuutlikele, tõhusatele ja vähese süsinikdioksiidi heitega energiasüsteemidele koos laiaulatuslike ühiskondlike ja majanduslike muutustega. See üleminek on keeruline ja nõuab kooskõlastatud jõupingutusi valitsustelt, ettevõtetelt ja üksikisikutelt kogu maailmas.

Kasutatud allikad

Dias, R. A., Rios de Paula, M., Silva Rocha Rizol, P. M., Matelli, J. A., Rodrigues de Mattos, C., & Perrella Balestieri, J. A. (2021). Energy education: Reflections over the last fifteen years. Renewable and Sustainable Energy Reviews, 141, 110845.
Dobruskin, V. K. (2022). The Impact of Energy Produced by Civilization on Global Warming. Open Journal of Ecology, 12(6), Article 6.
Gössling, S., & Dolnicar, S. (2023). A review of air travel behavior and climate change. WIREs Climate Change, 14(1), e802.
Holechek, J. L., Geli, H. M. E., Sawalhah, M. N., & Valdez, R. (2022). A Global Assessment: Can Renewable Energy Replace Fossil Fuels by 2050? Sustainability, 14(8), Article 8.
Jin, T. (2022). Impact of heat and electricity consumption on energy intensity: A panel data analysis. Energy, 239, 121903.
Kang, J.-N., Wei, Y.-M., Liu, L.-C., Han, R., Yu, B.-Y., & Wang, J.-W. (2020a). Energy systems for climate change mitigation: A systematic review. Applied Energy, 263, 114602.
Khuc, Q. V., Tran, M., Nguyen, T., Thinh, N. A., Dang, T., Tuyen, D. T., Pham, P., & Dat, L. Q. (2023). Improving Energy Literacy to Facilitate Energy Transition and Nurture Environmental Culture in Vietnam. Urban Science, 7(1).
Laroche, P. C. S. J., Schulp, C. J. E., Kastner, T., & Verburg, P. H. (2023). The role of holiday styles in shaping the carbon footprint of leisure travel within the European Union. Tourism Management, 94, 104630.
Wicker, P., Downward, P., & Rasciute, S. (2023). Leisure Trips to the Natural Environment: Examining the Tradeoff between Economic and Environmental Impact. Leisure Sciences, 45(3), 221–239.

Energia roll kliima kujunemises ja kliimamuutuste tekkimises

Õppematerjali läbiviimisel võib juhistena kasutada järgmist slaidiesitlust, kuid võib ka välja printida need ülesanded, mida õpilastel on peaksid esitama paberkandjal, sh. õpiobjekti alguses läbiviidav essee teemal “Minu tulevane elustiil” (Ülesanne 1) ja korrigeeritud oma elustiili kirjeldus pärast õpiobjekti põhiosa läbimist (Ülesanne 5).

Õppematerjali läbiviimise etapid

Õppematerjali läbiviimise etapid on lühidalt kirjeldatud allpool PPTX esitluses.

kliimamuutused_energia_ja_elustiil

1. Ülesanne: Kirjalik lühiessee.
Õpilastel palutakse kirjaliku lühiessee vormis kirjeldada võimalikult detailselt oma tulevast elustiili ja eluolu, tuues välja kõik nende jaoks olulised aspektid. Eesmärgiks oli õpilaste kliimateadlikkuse alaste eelnevate arusaamade, hoiakute ja väärtushinnangute väljaselgitamine, ilma otseselt viitamata kliimamuutuste teemale. (ca 20 min.)

ules1.docx

2. Ülesanne: Kliimakooli kaardimäng.
4-liikmelised rühmad mängivad Kliimakooli kliima-alast kaardimängu, mis aktiviseerib õppimise ja juhatab sisse erinevate elustiilide tarbimisharjumuste energiamahukuse teemasse. (ca 25 min.)

Vastavalt õppematerjalile kulutatavale ajale ja võimalusele soetada Kliimakooli kaardimängu komplektid (Kliimakooli kaardimäng), võib kaardimängu ära jätta.

ules_2.docx

kliimakooli_kaardimang.pptx

3. Ülesanne: Rühmatöö vinjettidega.
Õpilased läbivad 4-liikmelistes rühmades õppematerjali põhiosa, arvutades juhuslikult saadud vinjetile vastava elustiili aastase energia tarbimise kulu kWh-des. (ca 55 min.)

Igale rühmale jagatakse juhuslikukuse meetodil üks vinjettidest, mis kujutavad erinevate elustiilidega leibkondade energia tarbimist, mille saavad õpilased välja arvutada lisatud vihjete faili kasutades või ilma, kui tegemist on võimekamate õpilastega. Arvutusi võivad õpilased teha kas paberil või arvutiga, kasutades nt Exceli tabelarvutusprogrammi. Välja tuleb arvutada kogu aastane energiatarbimine kWh-des, milleks on vihjete failis antud teisenduste valemid. Kogutarbimise leidmiseks peaksid õpilased välja arvutama järgmiste tegevuste kulutused: küte, elekter, transport, toit, reisimine ja meelelahutused (sh sport).

ules_3.docx

4. Ülesanne: Rühmatööde esitlused.
Rühmad esitlevad oma elustiilide energia tarbimise tulemused, kirjeldades erinevates valdkondades tehtud energia kulutusi: kütmine, elekter, transport, toit, reisimine ja meelelahutus, tuues välja selle elustiili energiamahukamad ja energiat säästvamad tegevused ning tehes järeldused selle elustiili kliimasõbralikkuse kohta. (ca 25 min.)

ules_4.docx

5. Ülesanne: Klassiülene arutelu.
Rühmad asetuvad energiamahukuse joonele vastavalt oma valitud leibkonna energiatarbimisele, alates väiksemast kuni suurema energia tarbimiseni, tuues välja oma leibkonna elustiili kõige energiamahukamad tarbimise valdkonnad ja kõige energiat säästvamad tegevused. Ühise aktiivse arutelu käigus pakuvad õpilased välja nii oma rühma kui teiste rühmade leibkondade mõju kliimamuutustele ja elustiili kliimasõbralikumaks muutmise võimalusi. (ca 20 min.)

ules_5.docx

6. Ülesanne: Korrigeeritud kirjalik essee.
Pärast vinjettide metoodikaga rühmatööde tegemist ning klassiülest arutelu teevad õpilased vastavalt oma soovile muudatusi oma esialgse elustiili kirjeldusse. (ca 20 min.)

ules_6.docx

Õpilaste rühmatöö ja klassiülese arutelu tulemusena peaksid nad jõudma järgmiste järeldusteni:

kliimamuutused on inimtekkelised;
kõige suurema mõjuga kliimamuutustele on fossiilkütuste kasutamine energia-, kütte- ja elektrienergia allikana;
kliimuutusi, eelkõige globaalset soojenemist saab leevendada taastuvenergia kasutamisega;
loomakasvatus ja loomse toidu kasutamine on peaaegu kaks korda energiakulukam kui taimne toiduvalik ja seega peaks liha tarbimist vähendama;
Reisimine lennukitega on äärmiselt energiamahukas ja saastav, mida peaks asendama alternatiivsete transpordiviisidega;
Autotransporti peaks vähendama, kasutades ka ühistransporti või liikumist jalgrattaga või jalgsi;
Kõrgtehnoloogilised lahendused ei ole alati kõige kliimasõbralikumad kasutades väga palju elektrienergiat ja väärtuslikke toormaterjale;
jne.

7. Ülesanne: Hindamine.
Kontekstipõhised küsimused, mis on suunatud õpilaste õppematerjaliga seotud teemast arusaamise kontrollimisele. (ca 20 min.)

ules_7.docx

8. Ülesanne: Tagasiside küsimustik.
Tagasiside küsimustik, mis mõõdab õpilaste hinnangut õpiobjektile ning õpilaste enesehinnangut kliimateadlikkuse suhtes. (ca 15 min.)

ules_8.docx

Ülesanne 1.

Ülesanne 1. Minu tulevane unelmate eluviis.

Palun kirjuta lühiessee oma tulevasest unistuste elust, st elustiilist, kus ja kuidas tahaksid elada, kus tööl käia, millega tegeleda ja kuidas oma vaba aega veeta jne.

ules1.docx

Ülesanne 2. Kliimakooli kaardimäng.

Lugege läbi Kliimakooli kaardimängu juhend ja mängige seni, kuni kellelgi saavad kõik kaardid otsa.

ules_2.docx

kliimakooli_kaardimang.pptx

Ülesanne 3. Elustiilide võrdlemine.

Valige rühmale juhuslikult üks vinjett ja arvutage selle leibkonna aastane energiatarbimine ning kasutades arvutuse vihjeid ja energiaühikute teisendamist, andke tulemus kWh-des.

1. Linnakorter