- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
Milliste kliimamuutustega oled juba kohanenud ja kuidas? Võib-olla oled juba näiteks tegutsenud tervise hoidmiseks kuumalainete ajal. Millega ja kuidas pead tõenäoliselt tulevikus kohanema?
Vältimatute kliimamuutustega tuleb nende kahjulike mõjude vähendamiseks kohaneda. Ühelt poolt on kliimamuutused juba kohal ja tuleb arvestada juba muutunud kliimatingimustega, teiselt poolt aga kasvab globaalne inimtekkeline kasvuhoonegaaside heitkogus endist viisi ja peame juba valmistuma ees ootavateks tõsisemateks kliimamuutusteks. Ees ootavateks muutusteks on võimalik teaduspõhiselt valmistuda, toetudes kliimaprojektsioonide analüüsile. Hästi planeeritud kohanemine säästab nii ressursse kui ka inimelusid (IPCC AR6 WGII). Selleks tuleb põhjalikult läbi mõelda kliimamuutustega kaasnevad riskid ning riske maandada, suurendades vastupanuvõimet (IPCC AR6 WGII). Näiteks tuleb mõelda, kuidas arstiabi oleks kättesaadav ka äärmuslike ilmaolude korral ja iga inimene oskaks kaitsta oma tervist, näiteks kuumarabandust ära hoida. Infrastruktuuri ja vara saab kaitsta senisest tugevamaid üleujutusi ja maastikupõlenguid ette nähes.
Eestis ja Euroopas tuleb valmis olla nii meie piirkonnas aset leidvateks kliimamuutusteks kui arvestada ka kliimamuutuste mõjudega, mis jõuavad meieni mujalt maailmast. „Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava“ seab muu hulgas eesmärgiks äärmuslike ilmaolude korral seire- ja hoiatussüsteemide arendamise ning päästevõimekuse tõstmise, planeerimistegevuse käigus üleujutusriskide maandamise, muutuva kliima tingimustesse sobilike põllukultuuride kasvatamise ja kliimahariduse arendamise. Igaüks saab valmistuda kliimamuutusteks ja äärmuslikeks ilmaoludeks valmis olla. Näiteks võib õppida, kuidas käituda loodusõnnetuse korral või siis, kui taristu ei toimi, ja valmis olla kriisiolukordadeks (vt ka käitumisjuhiseid kriisiolukordadeks).
Looduse hoidmisel ja taastamisel on oluline roll kliimamuutustega kohanemisel (IPCC AR6 WGII). Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus aitab puhverdada kliimamuutuste negatiivseid mõjusid. Liigilisel mitmekesisusel on seos funktsioonide rohkuse ja mitmekesisusega. Liigivaene puistu on kliimamuutuste mõjudele, sh kahjuripuhangutele, põudadele ja teistele äärmuslikele ilmaoludele, palju vähem vastupidav kui liigirikas puistu. Mitmekesine põllumajandusmaastik, kus leiavad elupaiga paljud organismirühmad, on kliimamuutuste mõjude ja häiringute korral vastupidavam. Kliimamuutustega kaasnevad äärmuslikumad ilmaolud, mis toovad omakorda kaasa suureneva ikaldusohu, tormikahjustusi ja liigniiskusest tingitud probleeme. Oskuslik elurikkuse ja looduse hüvede lõimimine maastikku aitab vähendada äärmuslike ilmaolude mõju ning samal ajal pidurdada kliimamuutusi.
Kujutle, et satud ekstreemse lumetormi tõttu olukorda, kus puudub elekter ning poed on suletud. Kui pikaks ajaks on sul sellises olukorras toimetulekuks varud olemas? Millest jääb puudu? Kui kaua saaksid üksi või lähedastega hakkama? Millest see sõltub? Millised võiksid olla pikemaajalised lahendused?
Mõtle, mida peaks Eestis veel tegema, et kliimamuutusteks paremini valmis olla! Vaata ka lisaülesandeid „T3 Soojussaared“ ja „T4 Üleujutusalad“!
Põhisõnumid
- Peame juba praegu valmistuma ees ootavateks tõsisemateks kliimamuutusteks.
- Eestis tuleb valmis olla nii kohapealseteks kliimamuutusteks kui arvestada ka kliimamuutuste mõjudega, mis jõuavad siia mujalt maailmast.
Lisamaterjal
Euroopa kliimamuutustega kohanemise portaal Climate-ADAPT
ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia
Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava
IPCC AR6 WGII SPM
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonnaprogrammi raportid kliimamuutustega kohanemise kohta
