Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena

ürask

Kellele on õppematerjal mõeldud?

Õppematerjal on suunatud huviharidusasutustele ja –ringidele. Ealisi piire ei ole, tuleb valida vanusele sobiv metoodika.

Õppematerjali tutvustus

Nüüd on aeg uurida, kuidas kunst saab olla vahendiks kliimateadlikkuse väljendamisel, kasutades üraskiteemat. Kas teadsid, et üraskid on meie metsades elanud aastaid? Kliimamuutused on aga muutnud nende elutingimusi soodsamaks ja seetõttu on üraskid jõudnud üha enam pildile. Kunstnikud on seda tähele pannud ja on hakanud üraskitest inspiratsiooni saama. Üraskite temaatikat on kunstis kujundatud mitmeti, see sõltub sihtgrupist ja eesmärkidest. Õpiobjektis leiad, miks me peame järjest enam rääkima üraskitest.

Eesmärk: on pakkuda kunstiõpetajatele sisendit üraskiteemalise kunstiõpetuse tunni läbiviimiseks, samal ajal selgitades kliimamuutuste mõju ja tähtsust.

Õpiväljundid:

  • mõista ja arutleda üraskite rolli üle looduses,
  • oskab kirjeldada üraskite tegevuse jälgi,
  • teab, kuidas kliimamuutused on mõjutanud üraskite esinemist,
  • tutvub erinevate kunstiteostega, mis käsitlevad üraskiteemat,
  • arutleb kunsti rolli kliimateadlikkuse tõstmise,
  • valib sobivaima lahenduse oma ideele,
  • rakendab oma idee teostamiseks mitmekesiseid töövõtteid,
  • arutleb oma ja kaaslaste tööde üle, kasutades asjakohaseid mõisteid.

Märksõnad: kliimamuutus, üraski eluring, üraskite roll looduses, keskkonnateadlikkus.

Käsitletavad mõisted: populatsioonid, kahjurid ja kasurid ehk kasulikud putukad, toitumisahel, metsamajandamine, kliimamuutustega kohanemine.

Materjalid õpetajale

Materjalid õpilasele

Hindamine

Autorid: Karin Nurme, Mikko Buht ja Merrit Shanskiy

Juhend kunstiõpetajale üraskiteemalise kunstiõpetuse kavandamisel.

Eelhäälestus:

  • Tutvusta õpilastele üraskeid, nende mõju metsadele ja kuidas kliimamuutused neid mõjutab. Võid kasutada esitlust üraskitest ja kliimamuutustest või korraldada õppekäigu loodusesse, et uurida üraskitegevust reaalses keskkonnas.
  • Julgusta õpilasi vaatama saateid või lugema materjale, mis aitavad neil mõista üraskite rolli looduses ja nende seost kliimamuutustega. Leitavad lisamaterjalide all.

Materjalide tutvustamine:

  • Tutvusta olemasolevaid kunstiteoseid, mis kujutavad üraskiteemat erinevatest vaatenurkadest. See annab õpilastele inspiratsiooni ja võimaldab neil mõista erinevaid lähenemisviise üraskiteema kujutamisel kunstis.
  • Saab kasutada koostatud pdf-voldikut.

PDF voldik – Üraskid kunstis

Kunstimeetodi valimine:

Kuna iga kunstiõpetaja ja -klass on erinev, siis vali sobivaim kunstimeetod vastavalt õpilaste oskustele ja kättesaadavatele ressurssidele.
Näiteks võid kaaluda järgmisi meetodeid ja töövahendeid:

  • Kartulitrükk võimaldab õpilastel luua lihtsaid, kuid efektseid üraskiteemalisi kujutisi.
  • Linooltrükk annab õpilastele võimaluse luua detailsemaid üraskiteemalisi kunstiteoseid.
  • Tušši kõrrega puhumine võimaldab õpilastel eksperimenteerida abstraktsete üraskiteemaliste maastike loomisega.
  • Kahjustatud tüvel savi rullimine võimaldab õpilastel luua üraskiteemalisi skulptuure, taldrikuid vms või templeid.
  • Kahjustatud puitu saab kasutada puidutööringis.
  • Graafika, mille peamiseks väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Võib proovida ka värvilist lahendust efektsete üraski mustrite loomiseks.

Metoodika rakendamine:

  • Selgita õpilastele valitud kunstimeetodi ja töövahendite kasutamist ning juhenda neid üraskiteema kujutamisel kunstis.
  • Julgusta loomingulisust ja avatust erinevate ideede ja lähenemiste suhtes üraskiteema interpreteerimisel.

Lõpptulemuste esitlemine ja hindamine:

  • Korralda lõpptulemuste esitlus või näitus, kus õpilased saavad jagada oma üraskiteemalisi kunstiteoseid ja arutleda nende loomise protsessi üle.
  • Hindamisel keskendu mitmekesisusele, loomingulisusele, tehnilistele oskustele ja võimele väljendada üraskiteemalisi ideid kunstis.

Tagasiside ja edasised õppimisvõimalused:

  • Paku õpilastele konstruktiivset tagasisidet nende kunstiteoste kohta ja julgusta neid reflekteerima nende tööde üle.
  • Arutlege edasiste võimalike kunstiõppeprojektide üle, mis võiksid keskenduda keskkonnateemadele ja jätkata üraskiteema uurimist kunstis.

Loodan, et see juhend aitab sul planeerida ja rakendada inspireerivat ja harivat kunstiõppekogemust üraskiteemalisel kursusel!

Mets on keeruline ökosüsteem, kus puude kõrval esinevad palju organismid – mikroskoopilistest seentest kuni suurema loomastikuni, näiteks põdrani. Mets toimib kooskõlas ilmastiku ja mullastikuga ja kõigil on selles süsteemis oma roll. Metsaökosüsteemi arengut kujundavad ilmastikunähtused nagu põud, torm, temperatuuride erinevus ja sademed. Oluline roll metsa arengule on ka inimesel. Ilmastikunähtustest on olulisemad nt põud, tormid, pikne, aga ka külm ja lumi. Inimene võib metsa kahjustada nii otseselt, aga ka kaudselt, nt  metsatulekahjud, puude mehhaaniliselt vigastamine, uute taimekahjurite liikide sissetoomine ja põhjustades kliimasoojendamist. Kusjuures Eesti metsatulekahjudest on pea 100% inimese põhjustatud.

Üraskid on meie metsades elanud kogu aeg. Varasemalt ei pööratud neile nii palju tähelepanu, kuna nende poolt tekitatud majanduslik kahju oli tagasihoidlik. Hüppeliselt on suurenenud metsade pindala, kus putukatega sh kuuse-kooreüraskiga on probleeme (Stat: KK513).  Peamised pohjused on pehmed talved ja pikad vegetatsiooniperioodid; pikad põuad; tormid ning ka kuuse enamusega metsade osakaal. Kõik peale viimase võib öelda on kliimamuutustest tingitud.

  • Pehmed talved –  putukate talvitumise edukus suureneb;
  • Pikem vegetatsiooniperiood – võimaldab 2 põlvkonda aastas;
  • Põuad nõrgestavad puid – nõrgastatuid puid on putukatel lihtsam asustada nt ürasklased, kärsaklased, siklased;
    • Põud on eriti ohtlik kuuskedele, sest kuusk oma pinnalähedase juurestikuga ei saa kuival ajal enam veega küllaldaselt taime varustada. Selle tagajärjel langeb tüves vaigurõhk, vaigueristus väheneb ja puu ei saa enam tagasi tõrjuda putukate (nt kooreüraskite) rünnakuid.
  • Tormid – tormimurdu on loomadel lihtne asustada;
  • Kuuse enamusega metsad – kuuse kooreüraski eeliselupaik. Eesti metsade puuliigilisest koosseisust moodustab pea pool okaspuud, 17% on kuused (Stat: KK51).

Üraskist 

Üraskid on tumedad saleda rulja kehaga putukad. Mõõtmetelt väga väike mardikas (enamasti 1–5 mm, harvem kuni 9 mm pikk), keda ilma väga hea luubi või mikroskoobita määrata ei saa. Oluliseks määramistunnused, entomoloogidele, on mardika järsakul olevad kidad ja karvad. Järask on täiskasvanud mardika viimase seljalooge, mis näeb välja nagu jupp kattetiivaid oleks tagant ära lõigatud. Järsak on mardikale väga vajalik, sest sellega lükatakse käikutest välja näripuru.

Ürasklased on täismoondega putukad (muna –> vastne –> nukk –> valmik). Kuna nende vastsed elavad puidus, seega pea terve elu, sest vastse iga on kordades pikem, kui valmiku iga.

üraskja järsak

Fotod: Kuuse-kooreürask (Ips typographus) ja tema seljalooke järsak. E. Merivee, A. Mürk, CC BY-SA 3.0

Üraski vastsed (kutsutakse vageltõukudeks) on valged, jalutud, pruuni peaga ja nad toituvad puiduseentest. Seene eosed viivad valmikud uude koju kaasa. Kõik Eestis elavad üraskiliigid elavad puude koore all või puidus (tavaliselt maltspuidus). Ürasklasi on Euroopas üle 300 ja Eestis 70 liiki (Voolmaa 1997).  Väljuvad sealt ainult küpsussöömaks (suur sööming enne paarumist ja munemist) ja paarumiseks (nii kutsutakse putukate paljunemist). Enamasti asustavad surnud või tugevasti nõrgestatud puid ning metsamaterjali.

Sigimisperioodil moodustavad üraskid peresid (monogaamne peremudel = isa+ema, polügaamne peremudel = isa+mitu ema).  Monogaamses peres rajab emane käigu, kuhu saabub isane, polügaamses rajab isane avara sisenemisava ja paarituskoja, kuhu tulevad emased, kes peale paarumist rajavad oma emakäigu. Munad munetakse koore alla, emakäigu servadesse. Vastsed närivad igaüks järjest laieneva käigu, mille lõpus nukkutakse. Igal üraski liigil on väga iseloomulik kahjustuspilt, käigumuster (haudepilt) ja tavaliselt ka liigispetsiifiline toiduobjekt. Tavaliselt esinevad erinevad liigid ka puu spetsiifilisel osal (juurtel, okstel, tüvel jms).

Kuuse-kooreürask on polügaamne putukas, iga isase juurde lendab kohale tavaliselt kaks mõnikord ka kolm emast. Paarituskojast närib iga emane omaette emakäigu ja muneb selle serva 40 kuni 60 muna. Pärast koorumist närivad tõugukäigud, mis lähevad järjest suuremaks, sest tõuk järjest kasvab. Käigu lõpus tehakse nukuhäll, milles nukkutakse.

Kasutatud materjal:

Artiklid, skeemid:

Videod:

Pildid:

Kust leida üraski-kahjustusega puid? Otsida puid, mille puukoorel väiksed augud ja mille all näripuru (Voolma, K., Õunap, H. 2000. Metsakaitse : metsakahjustused ja nende vältimine. Tartu : Maaelu Arengu Instituut).

kust leida

Käigumustrite (haudepiltide) määramine. Erinevate üraskite „mustrid“ ja, kus nad umbes võiksid puul asuda (Voolma, K., Õunap, H. 2000. Metsakaitse : metsakahjustused ja nende vältimine. Tartu : Maaelu Arengu Instituut).

haudepilt