- Avaleht
- Saateks
- Kliimamuutuste ABC
- Sissejuhatus
- A Põhjused
- A1 Kliima ja kliimasüsteem
- A2 Kust me teame, et kliima soojeneb?
- A3 Senised kliimamuutused Põhja-Euroopas ja Eestis
- A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline
- A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid
- A6 Kliima tulevik sõltub meist endist
- A Ettekanne – Kliimamuutuste ABC põhjused
- A Ettekanne – Kliimamuutused minevikus ja tänapäeval
- A Ettekanne – Kliimamuutuste kultuurimärgid
- A Ettekanne – Kas Eesti tulevik on tormisem?
- A Ettekanne – Milleks kliimaajalugu?
- A Ettekanne – Inimtegevuse mõju Maa kliimale
- B Mõjud
- B1 Maa kliima tulevik
- B2 Põhja-Euroopa ja Eesti kliima tulevik
- B3 Kliimamuutused vähendavad elurikkust
- B4 Kliimamuutused vähendavad loodushüvede kättesaadavust
- B5 Kliimamuutused ohustavad inimühiskonda
- B Ettekanne – Kliimamuutuste ABC mõjud
- B Ettekanne – Kliimamuutused ja maakasutus
- B Ettekanne – Võõrliikide invasioonid – ajas pöördumatu protsess
- B Ettekanne – Põllumajandus muutuvas kliimas
- B Ettekanne – Kuidas muutuvas kliimas hästi hakkama saada – rannikute näide
- B Ettekanne – Muld ja kliimamuutused
- C Lahendused
- C1 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine
- C2 Üksikisikute ja kogukondade, ettevõtete ning riikide roll heitkoguste vähendamisel
- C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste vähendamiseks
- C4 Vältimatute kliimamuutustega kohanemine
- C Ettekanne – Kliimamuutuste ABC lahendused
- C Ettekanne – Kultuuri roll rohepöördes ja tasaarengus
- C Ettekanne – Jätkusuutlikud rakendused energiatehnoloogias
- C Ettekanne – Mineviku õppetunnid ökosüsteemide taastamisel
- C Ettekanne – Kestlik areng – kuidas sellest mõelda ja mida selleks teha?
- C Ettekanne – Muutuv kliima, muutuv keskkond – ühiskonna reageeringud sellele ajaloolises vaates
- C Ettekanne – Kliima ja ühiskond
- Kliimamuutuste ABC praktiline ülesanne
- Kliimamuutuste ABC lisaülesanded
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (est) pdf
- Prindi “Kliimamuutuste ABC” (rus) pdf
- Õppematerjalid
- Sissejuhatus
- Elurikkus
- Kodukoha elurikkus ja kliimamuutuste mõju sellele (alusharidus)
- Puu looduses ja loodus puul (põhikooli I kooliaste)
- Elurikkus, kliima ja avastusrada (põhikooli II ja III kooliaste)
- 1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse mõiste
- 2. osa: Kuidas aitavad küsimused kaasa tõhusale õppimisele?
- 3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid tõhusalt õpetada?
- 4. osa: Avastusraja rakendus
- 5. osa: Avastusraja kasutamine põhikooli II kooliastmes
- 6. osa: Õppematerjali kasutamine õpilastega tunnis
- Kliimamuutuste mõju elurikkusele (gümnaasiumiaste)
- Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal (huviharidus)
- Mets ja kliimamuutused (huviharidus)
- Kliimamuutused dendropargis – avastusrada (huviharidus)
- Pilk ajalukku läbi puu aastarõngaste (huviharidus)
- Kunst ja ürask kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Käsitöö ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Muutused keskkonnas
- Ilm meie ümber. Kliima soojenemine (alusharidus)
- Toimetulek keskkonna muutustega ja kohanemine (alusharidus)
- Ilm meie ümber. Toimetulek muutustega (põhikooli I kooliaste).
- Kliimamuutustega kohanemine: Kuumus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kaduv toit (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuutused: Müüdid ja tegelikkus (gümnaasiumiaste)
- Kunst ja muld kliimateadlikkuse väljendusena (huviharidus)
- Maa energiabilanss (huviharidus)
- Tootmine ja tarbimine
- Tootmine ja materjalid (alusharidus)
- Tarbimise vähendamine (alusharidus)
- Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine (põhikooli I kooliaste)
- Maale mahtuv majandus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliima ja õiglus (põhikooli II ja III kooliaste)
- Kliimamuuutused, energia ja elustiilid (gümnaasiumiaste)
- Elamu disainimine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt (gümnaasiumiaste)
- Kliimamuutuste mõju majandustegevusele (gümnaasiumiaste)
- Süsinikujalajälg – mis ja kuidas? (huviharidus)
- Ideepank (jalgpallist kunstiringini) (huviharidus)
- Õppematerjalid erivajadustega õppijale
- Sõnastik
Soovid ja vajadused. Tarbimise vähendamine.
Kellele on õppematerjal mõeldud?
Esitatud õppematerjal on mõeldud eelkõige esimese kooliastme õpetajatele.
Õppematerjali tutvustus
Materjali eesmärgiks on arendada õpilastes kriitilist ja jätkusuutlikku mõtlemist ning suunata neid vähem tarbima. Last suunatakse tegevuses materjale ja vahendeid säästlikult kasutama ning hoolivalt ja heaperemehelikult käituma.
Õppematerjal on jagatud kolmeks osaks: sissejuhatus, materjalid õpetajale ja materjalid õpilasele. Sissejuhatavalt lehelt leiate õpiobjekti üldised eesmärgid, õppetegevuste seose riikliku õppekavaga ning olulisemad märksõnad.
Õpetajale mõeldud metoodilise materjali alt leiate kuus (õppeaineid lõimivat) tegevuskava pealkirjadega: “Soovid ja vajadused”, “Reklaam ja liigne tarbimine”, Asjad ja nende kasutusaeg”, “Toidu tootmine ja päritolu”. “Kohalikud toidutaimed” ja “Vanavanemate meenutused ja pilguheit tulevikku” . Lisaks sisaldab õpetajatele mõeldud materjal viiteid õppetegevusi toetavatele kirjandusallikatele (rubriigis “Loe lisaks“).
Märksõnad
Märkamine: asjad ja nende päritolu
Seosed: toit, elupaik, asjad vs kliimamuutused
Vastutus: soovid ja vajadused
Hindamine
Õppija
- toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
- selgitab soovide ja vajaduste erinevusi;
- vaatleb, võrdleb ja kirjeldab asjade omadusi;
- arutleb asjade vajalikkuse üle;
- selgitab reklaamide mõju tarbimisele;
- koostab koostöös rühmakaaslastega juhendid teadlike ostuvalikute tegemiseks;
- arutleb (õpetaja juhendamisel) jogurti valmistamise etappide üle;
- koostab jogurti olelusringi skeemi (valmistamise etapid);
- arutleb (õpetaja juhendamisel) toidutootmise keskkonnamõjude üle;
- koostab paaristööna infovoldiku või reklaampostri ühe Eestis looduslikult või traditsiooniliselt kasvatatava toidutaime kohta;
- intervjueerib oma vanavanemaid ja vanemaid;
- võrdleb vanavanemateaegset elu-olu praegusaja võimalustega;
- pakub võimalusi kliimamuutuste leevendamiseks ja sellega kohanemiseks;
- koostab intervjuu tulemuste ja ühiste arutelude põhjal rühmakaaslastega ajatelje.
Autorid: Kaire Jõgi ja Aigi Kikkas
Õppematerjali üldised õpiväljudid riiklikule õppekavale tuginedes
õppija
- kirjeldab objektide omadusi, kasutades õpitud loodusteaduslikke mõisteid;
- teeb õpetaja juhendamisel lihtsamaid vaatlusi, praktilisi töid ja vormistab vaatlusinfot: teeb järeldusi ning esitleb tulemusi;
- märkab ja sõnastab vahetus ümbruses esinevaid probleeme ning pakub lahendusi, langetab põhjendatud otsuseid, kasutades loovat ja kriitilist mõtlemist;
- eristab looduslikke ja tehislikke aineid (materjale); kirjeldab ja rühmitab neid eri tunnuste alusel, tuginedes tehtud vaatlustele ja katsetele;
- toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid;
- mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab;
- tarbib vastutustundlikult;
- kasutab andmekogumiseks (digi)tehnoloogiavahendeid.
õppija
- mõistab matemaatikaga seonduvat ümbritsevas elus ja kirjeldab seda arvude abil;
- liidab ja lahutab arve peast 100 ja kirjalikult 10 000 piires, valdab korrutustabelit;
- hindab enda ümbruses suurusi ja oskab neid arvestada, kirjeldab mõõtühikute suurust endale tuttavate suuruste kaudu (teisendab pikkus, massi ja ajaühikutega).
- hindab õpetaja abiga ülesande lahendamise saadud tulemuse reaalsust.
õppija
- mõistab materjalide säästliku kasutamise vajalikkust;
- leiab õpetaja abiga ülesandele loovaid lahendusi;
- eristab looduslikke ja tehismaterjale ning võrdleb materjalide üldisi omadusi.
õppija
- mõistab sõpruse ja koostöö väärtust ning üksteise eest hoolitsemise ja abistamise vajadust;
- teab raha teenimise, hoidmise ja kasutamise võimalusi, käitub teadliku ja säästliku tarbijana;
- seostab igapäevavalikuid tuleviku eesmärkidega;
- hoiab keskkonda, selgitab keskkonna hoidmise võimalusi, nt jäätmete vähendamine ja sortimine, vee ja energia tarbimine
õppija
- väljendab end selgelt ja asjakohaselt suuliselt ning kirjalikult.
- jutustab kuuldust, nähtust ja loetust.
